Päikest!

Oeh, saigi see kolm aastat läbi. Tegu ei ole kaugeltki mitte lõpuga, vaid pigem vaheetapiga - lihtsalt ühe verstapostiga.

Loetlematul hulgal sai sellesse energia, aega ning viimset tahet investeeritud. Kui minuga koos alustas teekonda 56 füüsiku-hakatist, siis nüüd lõpetab sellest seltskonnast vaid 8. Circa 14% ei ole vist tõesti hea näitaja, aga eks see ütleb nii mõndagi nende tublide inimeste kohta, kes lõpetavad. Sattusin bakalaureusetööga natukene hoogu, kokku tuli 61 lehekülge (soovitatud ~30 asemel) ning kasutatud kirjanduses viitasin 83-le erinevale publikatsioonile. Kartsin, et kaitsmisel võetakse mahu märgatava ületamise eest punkte maha, kuid komisjoni esimees küsis, kas need kasutatud allikad on päriselt viited või siis nii-öelda "viidete viited". Muidugi on mul kõik need sorteeritud ja arvutis .pdf kujul olemas, ta oli hoopiski vaimustuses ning ütles, et nad ei olegi varem sellist asja näinud.

Kaitsmine oli päris asjalik, minult päriti töö kohta nii mõndagi ning kokku esitati mulle 16 küsimust, millest enamik tulid retsensendilt. Sellega õnnestus mul saada enda lõputöö hindeks A!

See tähendab, et lõpetan cum laude! Jess, minu väikene täitunud unistus. Veel suurem üllatus ning au on see, et dekanaat palus mul üliõpilaste nimel lõpuaktusel sõna võtta. Ma saan esindada Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonda lõpuaktusel, ülikooli peahoones! Ma siiamaani ei mõista, miks seda minult paluti, arvestades, kui palju on lõpetajaid terve teaduskonna peale kokku.. Igatahes, tunne on väga uhke ning loodan anda hea kõne!

Hetkel aga kaks nädalat puhkust ning siis lähen suveks tööle. Loodan selle kahe nädalaga teha ära kõik, mida ma olen õppeaasta jooksul pidanud edasi lükkama. Samuti üritan nuputada, mis konkreetsel erialal ning mis aineid sügisel edasi õppida. Hetkel, magistriõpinguteks jään veel Tartusse, kuid selle aasta sees üritan ka edasised plaanid paika panna... Nüüd loodan aga, et ka minu puhkuse ajal veel päike välja tuleb. Loodame! =)

Niisama

Tegutsemist on olnud palju ja siia ma pole jõudnud, sest olen üritanud kõik kirjutamisenergia enda bakatööse kirjutada. Lubasin kunagi ka sellest pikemalt kirjutada... Töö nimeks on "Superparamagnetiliste nanoosakeste sünteesimine ja iseloomustamine". Ma pikemalt ei hakkakski rääkima, kuna minu juhendaja (kes muide on samuti Kohilast pärit!) on suutnud teema väga lühidalt ehk saja sekundiga kokku võtta ning seda ka inimsõbralikult:

Nanoosakesed jahivad ja ravivad tõbede algeid

Vahepeal on ka toimunud paljut spordimaailmas. 4. aprillil toimused Lõuna-Eesti Lahtised Karikavõistlused Kulturismis, kus ma saavutasin auväärt teise koha. Kaks nädalat hiljem aga väga prestiižne Eesti Karikavõistlused Kulturismis ja Fitnessis, kus ma endale uskumatul kombel võitsin esimese koha! Minu esimene selline võit, väga võimas, kindlasti on, mida lastele tulevikus edasi pajatada. Sellega saigi minu võistlushooaeg läbi, käisin ennast burgeri ja friikartulite ja tortidega premeerima. Valmistasin ette ka enda sünnipäeva (mis juba on esmaspäeval muide), kui järsku sain Kiivikaselt kirja.. Ta kutsus mind eesti koondisesse! Selle üle ei pidanud ma isegi pikalt nõustuma, tühistasin plaanid, heitsin burgerid nurka (küll sümboolselt) ja hakkasin vaimselt valmistuma. Kõik see pingelang, mis oli, kadus ning uus pinge tuli asemele.

Vasakul karikavõistluste karikas, keskel auhind ning paremal Lõuna-Eesti võistluste karikas

Ja seetõttu, siin ma nüüd olengi.. Leedu teises nurgas, peaaegu Kalingradi juures ning ootan homset võistlust. Täna oli pikk bussisõit, pea 10 tundi, aga see-eest on homme sama pikk tagasisõit. Igatahes, mina ootan siin hotellivoodis nüüd Balti Matši - balti riikide omavahelist võistlust, kus mina uhkelt esindan Eestit. Poleks kunagi arvanud, et nii kaugele võin selle spordiga jõuda. Tõeline once in a lifetime moment.

Pilte panen ka kindlasti varsti, aga hetkel olen surmväsinud ning tõesti midagi ei jaksa juurde otsida ja kirjutada. Hoian jõudu homset ning loodame parimat. Annan teile kindlasti teada!

Kõht on tühi

Praegune semester on vähemalt hetkel veel üks mõnusamaid, mis olnud. Aineid on kõigest 21 EAP eest ehk ametlikult 546 tunni väärtuses tööd vaja semestri jooksul teha, reaalselt ilmselt natukene rohkem. Enamiku sellest moodustab bakatöö tegemine - lõpuks saan hakata konkreetset ja rakenduslikku teadust tegema; veel üks samm reaalse elu poole!

Seetõttu on ka aega hetkel rohkem, kuid eks kool kogub vaikselt tuure. Ausalt öeldes pole ammu olnud nii rahulik olla nagu praegu, mul on vaba aega ja õhtuid, mille ma saan veeta puhates ning mitte midagi tehes. Kuigi suur osa energiast kulub treeningutele ja dieedile, on võistlused varsti tulemas. Jällegi jälgin iga söödud grammi piinliku täpsusega, kõik kalorid on täpselt teada ning magusaid sööke endale väga lubada ei saa. Sel aastal on juba suuremad plaanid ning tõenäoliselt lähen ka Läti meistrivõistlustele võistlema kui vorm lubab.

Muidugi on mul suurimaks abistajaks ning toetajaks kohv, mis võtab ära nälja ning samas suurendab valuläve. Olen leidnud endale uue sõbra - kofeiinivaba kohv. Mulle küll öeldi, et see maitseb nagu sigurikohv või seda juues on tunne, nagu jooks vett. Üllatusin aga positiivselt, erinevus on marginaalne! Arvestades, kui palju varieerub kohvi maitse sõltuvalt kohvi liigist ning valmistajast, siis ma ei saakski aru, et tegu on kofeiinivabaga.
Miks ma üldse seda praegu joon? Ta ei suurenda küll füüsilist (ega vaimset) võimekust, kuid ta on siiski hea kalorivaba jook, mis aitab nälga peletada. Ilmselt joon selle nädalakese ja siis suundun tagasi normaalse kohvi juurde ning hiljem kunagi kordan protsessi. Põhjuseks on see, et pikema ajalisel konstantsel tarbimisel (mul isikliku hinnangu põhjal ligikaudu juba kuuga) muutub keha kofeiini neurokeemilistele efektidele immuunseks. See tähendab, et aju/närvid 'harjuvad' kofeiini põhjustatud aktiivsusega ära ning tema mõjud lakkavad. Natukene pausi ja kõik protsessid taastuvad :)



Muidugi teil on sellest jutust kopp ees, aga ma vist tõesti-tõesti meeldin Kristiine Keskusele, seekord küll aga Rocca Al Mare keskuse kaudu, kuid nad käivad vist käsikäes. Selline uhke kinkekaart mul õnnestus võita:

Siin me oleme, siit me tuleme

Kui olete mu varasemaid postitusi lugenud, siis kindlasti olete märganud sarnast pilti:


Nimelt, mul jälle õnnestus võita Kristiine keskusest loosiga endale auhind. Hämmastav on see, et ma sain jälle endale Apollo kinkikaardi ning et JÄLLE oleme Sigridiga pea kõrvuti. Ma vist meeldin Kristiine keskusele.




Käisin ka OneRepublicu kontserdil Saku Suurhallis. Ma just hiigelsuur fänn ei ole, aga mulle hakkas meeldima hoopis nende soojendusbänd - Kongos. Mina igatahes neist varem kuulnud ei olnud, aga selgus, et Ameerikas on nad big deal. Kõlab nagu alternatiiv rokk, mis on kergelt segatud folgiga.


Trennis on hetkel kitsavõitu lood, sest päris palju uut rahvast on juurde tekkinud. Lisan siia ühe pildi, mis ma Google Trendsist tegin, mis iseloomustab erinevate märksõnade populaarsuse muutust läbi aja.

Sinine iseloomustab fitnessi populaarsust läbi aastate. Ning kõik need teravad tipud on Jaanuarid, kus "uus-aasta-lubaduse-inimesed" tulevad trenni ja pärast mida langeb populaarsus ära. Need väiksemad sinised tipud on teine periood, kus jõusaalis kitsam on - september. Just see aeg, kui algab kool ning kõik lubavad paremini õppida ja trennis hakata käima.. Sellised me juba oleme.

Ah jaa, punane, see tähistab küpsiste populaarsust, ehk nende tipphetk on Detsembris, jõulude ajal, siis kui Fitness minimaalne on :)

Veel üks tore uuem pilt:

Seekord olen küll üksi, Sigridit ei ole, aga ma vist tõesti-tõesti meeldin Kristiinele, jällegi loosi tulemusena. Seekord sain Body Shopilt ühe suure purgi kehavõid. 

Sellised me kord oleme. Olgem vabad, rõõmsad, õnnelikut. Aitäh!

"Kui inimesed teaksid, kui rängalt ma töötan, et saavutada oma meisterlikkust, ei tunduks see neile kaugeltki nii imeline" - Michelangelo

Hei, olen tublisti ringi tegutsenud. Natukene minu ainetest, mis võivad põnevana kõlada:

Tuumafüüsika praktikumid - Ega see mingi tuumafüüsika ei ole, võinoh, tegelikult on küll. Uurime igatpidi radioaktiivseid aineid ja loodame, et nemad meid halvasti ei mõjuta.

Kompuuterfüüsika - Nagu nimi vihjab, siis laseme arvutitel välja arvutada igasugu füüsikalisi nähtusi, mida ise tuletada oleks võimatu. Muidu ehk ei kõlagi nii uhkelt, aga meile anti mõndade arvutuste jaoks, mida tavalised sülearvutid välja vedada ei suuda, kasutada ülikooli arvutuskeskuse (High Performance Computing Center) arvutiklaster, mida võiks rahvakeeles isegi superarvutiks nimetada.

Kvantmehaanika - Igasugust teema kohast teooriat leiab kõikjal - Schördinger kass; kvantteleportatsioon; osake, mis jaotub nii-öelda kaheks, kui teda mitte vaadata; mitme-maailma teooria jne. jne. Muidugi aine ise on tegelikult peaaegu tervenisti keeruliste tähistustega keeruline matemaatika. Mõned tsitaadid, mida kvantmehaanikat uurinud kuulsad teadlased on öelnud:
"If quantum mechanics hasn't profoundly shocked you, you haven't understood it yet." - Niels Bohr
"I think I can safely say that nobody understand quantum mechanics" - Richard Feynman
"I do not like quantum mechanics, and I am sorry I ever had anything to do with it." - Erwin Schrödinger
"Quantum mechanics is magic." - Daniel Greenberger

Vot, sellised julgustavad sõnad.

Eesti keele väljendusõpetus - Oeh, eesti keel, paljude õudusunenägu. Tegin panuse eesti hariduse edendamisesse ning kirjutasin vikipeedia artikli: http://et.wikipedia.org/wiki/Elektronmikroskoop . Nüüd võin uhkusega öelda, et minu panus on tehtud, ülejäänud tehke ise ära. Tegelikult sai esimese kogemuse ametliku teadusliku teksti kirjutamisesse. Kirjutamine ise on lihtne, aga vägagi tülikas on eestikeelsete sõnade leiutamine (kuna keegi ei kasuta neid teatud väljenditega) ning igale väitele eraldi allika otsimine.

Lisaks oli meil loeng avaliku esitamise kohta, kui järsku sisenes loengusaali ETV õhtuste uudiste rühm koos kaameratega ning muidugi mõista meie pidime neile intervjuud andma enda bakalaureusetöö 'tulemuste' kohta )jutumärgid, kuna tulemusi ega isegi bakatööd veel olemas ei olnud).

Everyone you will ever meet knows something that you don't.

"Some cause happiness wherever they go, others whenever they go."

Ahoi! Ikka veel tegutsen ja kiirustan ja õpin ennast targaks. Praegu on toredad ajad, sest kõik kohad on võõraid ja uudistavaid inimesi täis. Trennikoht on täis, kool on täis, isegi mõned auditooriumid on enamvähem täis. Samuti kodustame ka rebaseid siia Tartusse sisse. Võtsime Sigridiga enda hoole alla ka 3 füüsikarebast ja loodame, et sel aastal õnnestub meil piisavalt head mentorid olla, et nad siit ära ei põgeneks.



Mulle meeldib võimalikult palju erinevaid asju uurida, puurida, teada ja osata. Tihti õppeinfosüsteemis vaatan lihtsalt neid sadu erinevaid aineid ja mõtlen, et mida valida. Muidugi ma lõpuks seal väga palju midagi ei vali, sest kohustuslike aineid on juba piisavalt, et päevad kenasti õhtuni sisustada. Paratamatult ei jätku ka kõige muu jaoks aega, nii saatsin ka kevadel enda süntesaatori siit Tartust tagasi vanemate koju, sest ta seisis siin tühja.

Aga aju saab ka muud moodi üllatada ja värskena hoida. Minu arust on see uskumatu, kui palju on asju, mida me teeme automaatselt, ilma keskendumata, ning kui raske on neid teha teistmoodi. Näiteks, kunagi rääkis minu füüsika õpetaja, et kui ta hakkas staadioniringi teistmoodi jooksma, siis tal sattus aju sellest kohe segadusse. Võimalusi, mida muuta on palju. Näiteks, me paneme automaatselt alati sama jala enne pükstesse kui teise. Vastupidi seda teha on palju keerulisem või tundub ebaloomulik. Samamoodi näiteks kasutame üht kätt alati pudeli kinni hoidmiseks ja teist samal ajal korgi keeramiseks.

Tartus on päris palju ühesuunalisi tänavaid, kust ma tihti autoga läbi sõidan. Mõnikord ka satun neile jala, et vastassuunda kõndida ja see on päris lahe, kuidas ma siis järsku hakkan asju avastama, mida teises suunas liikudes ma ei märganudki: uhked majad, puud ja poed.

Varieerimine, inimesed! Kõik areneb varieerimisest!

Valmis kvantmehaanika loengusse minema