Vahepeal on ka minuni vaheaeg jõudnud. Peagi veedan ka paar puhkepäeva Kohilas, siis lähen Rootsi ja tagasi naastes on juba uus õppesemester peal. See peaks teada fakt olema, et sellised erialad röövivad suuresti enamiku olemasolevast ajast ära, kui soov kuskil jõuda on. Nüüd ma siis olen, pool füüsikas, pool unes ja veerand trennis.
`Have you guessed the riddle yet?' the Hatter said, turning to Alice again.
`No, I give it up,' Alice replied: `what's the answer?'
`I haven't the slightest idea,' said the Hatter.
Kõige põnevam asi, on muidugi see, et ma otsustasin ära millega ma tegeleda tahan. Esialgu küll ainult bakalaureuse piires, aga loodan ja ka arvan, et ka magistris. Nimelt nanofüüsikaga - see on füüsika haru, mis tegeleb nanomeetriliste objektidega (10 miljonit korda väiksemad asjad kui 1 cm), nendeks objektideks on igasugu materjalid ja masinad, näiteks nanorobotid, süsiniknanotorud, fullereenid jms. Ehk tegu on väga perspektiivse alaga, mis ajaga aina enam rakendusi
Teine pluss on see, et ma ei tee enda uurimistööd otseselt ülikooli laboris vaid Nanotehnoloogia arenduskeskuses, mis tähendab palju suuremat erasektori kaasatust, mis omakorda tähendab palju suuremat rahaliikumist ning toetusvõimalusi.
Bakalaureusetöö teemaks on raudoksiid nanoosakeste süntees ja iseloomustamine. Sellest ma räägin järgmiste postitustega kindlasti lähemalt, kuid hektel piirdun vaid pealkirjaga. Naljakas on see, et hoolimata oma mõtetest jõudsin siiski alale, mis nõuab üpriski konkreetseid keemia-alaseid teadmisi. Ohh jah, eks ma pean siis sisimas kuidagi keemiaga rahujalale jõudma ning teda rohkem mõistma hakkama.
Miks me ei tunne maakera pöörlemist ja tiirlemist?
Põhjus on väga lihtne - Newtoni I seadus, mis väidab, et jõudude puudumisel (või nende kompenseerumisel) keha on paigal või liigub sirgjooneliselt. Samas ka Newtoni II seadus väidab, et jõud on samaväärne kiirendusega.
Kui need kaks kokku panna, saame vastuse kätte. Me ei tunne maakera pöörlemist inertsi tõttu, kuna Maa liigub ühtlase kiirusega ning me liigume sellega kaasa. Me tunneme jõudu vaid siis, kui kiirus muutub. Sama moodi nagu me ei tunne autosõidu ajal auto kiirust, vaid ainult seda, kui auto kiirendab/pidurdab.
Teine fakt on muidugi see, et me tunneme jõudu ka siis, kui auto kurvis on ning ka maakera tiirleb mööda ringjoont. Kuid antud tsentrifugaaljõud on nii väike, et me lihtsalt ei tunne seda, kuigi ta eksisteerib.
