Taipasin, et olen postitustega viimasel ajal pigem tagasihoidlik olnud suuresti snapchati kasutamise tõttu. Teen seal pildi, saadan tuttavatele ja siis 24 tunniga see lihtsalt haihtub ja alles ei jäägi nagu midagi. Seega, kui teil Snapchati konto olemas on, siis võite mind lisada, mu kasutaja nimi on h.saare.
Teiseks, olen juba 2 kuud täiskohaga õpingute kõrvalt töötanud ka täiskohaga laboris. Üritasin eelmisest Novembrist saati siia laborisse saada, võttis see küll pea aasta aega, aga lõpuks ka siin koha sain. Paljud on minult küsinud, mida ma teen ja milline üldse näeb välja igapäeva teaduri töö, aga see väärib kunagi tulevikus eraldi postitust.
Augustis toimus päikesevarjutus, mis oli suur sündmus, miljonid sõitsid osariikidesse, kus seda võimalik näha oli ning vastavad päikeseprillid müüdi kõikjal välja - isegi loengud jäid ära. Hetkeks läks väljas pimedaks ning ka tunduvalt jahedaks. Mõned spekuleerisid, et ka linnud arvavad, et on öö ja lõpetavad selleks ajaks laulmise. Paljud ka pettusid, sest varjutus kestis vaid mõned minutid, kuid see oli ilmselt suuresti mitmenädalase ootamise ja reklaamide tulemus.
Ka varjud muutsid kuju. Siin on näha, et lehevarjudelt on täpselt aru saada, kui suur osa Päikesest kaetud on.
Just sellised reklaamid tulevadki koju postkasti.
Postitasin sellest üritusest ka pilte eelmine aasta, aga iga kooliaasta alguses on siin üks suur üritus, nimega Packapalooza, kus pannakse tähtsaim tänav kinni ja siis see täitub erinevate lettide ja putkadega, kus saab lõpmatult infot ja tasuta asju. Päev lõpeb ka tasuta kontsertiga.
Mingi tüüp tänaval hiigelsuure maoga.
Avastasin vahepeal ka virtuaalreaalsuse maailma (pildil ei ole mina). Siinses raamatukogus on võimalik käia neid aegajalt proovimas ning kas nendega kasulikku tööd teha (mida mina ei tee) või siis niisama mängida. Selgus, et soovitatav aeg on 20-30 minutit, aga ma esimesel korral sattusin nii ekstaasi, et seisin ja tantsisin seal ringi 2 tundi.
Samas naljakas, kuidas varem õpetati, et nii telefoni- kui ka arvutiekraanid võiksid silmadest võimalikult kaugel olla. Aga nüüd sõna otseses mõttes tõmbame endale kummiga ekraani võimalikult silmade lähedale.
Sama moodi, kuidas varem õpetati, et internetis võõrastega suheldes tuleb ettevaatlik olla. Nüüd aga kutsume Uberiga võõra inimese enda kodu juurde ja istume nende autosse ka veel.
Minu arust geniaalne, aga lihtne idee. Tavaline jää purustatakse väga peenikesteks tükikesteks ning pannakse topsi ja kuumadel ilmadel müüakse seda väljas. Sa ostad selle topsi tavalist jääd ja seejärel valad erinevate siirupitega üle. Üllatavalt maitsev ja jahutav.
Samamoodi nagu müüakse üksikuid, pakitud kartuleid on bensiinijaamades müügil ja üksikud, pakitud hapukurgid.
Tillukesed banaanid
Vahepeal tuleb erialale kohaselt ka 'nohiklike' asjadega tegeleda - Dungeons & Dragons.
Olen viimastel nädalatel otsustanud ka lõunapoolset Ameerikat avastada. Esimene retk viis mind Georgiasse, Savannah-sse. Tegu oli imekauni ookeani ääres asuva linnaga, mis on tuntud oma müstilisuse, ehk surnuaedada ja kummitustega seotud atraktsioonide poolest. Linna atmosfääri tegi väga eriliseks fakt, et kõik puud on kaetud rippuva samblaga, mis kindlasti annab koha müstilisusele omapoolse panuse.
Siin on koht, kus Forrest Gump istus pingil, sõi šokolaadi ja ütles, et "Elu on nagu karp šokolaadi - kunagi ei või teada, mis seal sees on." Imelikul kombel aga siin tegelikult pinki ei ole, pandi see sinna ajutiselt vaid filmi pärast ning tegelikult seisame üldse autotee peal.
Sellele järgnev nädalavahetus viis mind aga Lousiannasse, New Orleansi. Tegu on linnaga, mis on tuntud oma iga-aastase Mardi Grasi pidustuste tõttu ning linn, mida pidevalt räsivad orkaanid.
Linna sisse sõites olin suuresti segaduses, miks ja milliste ressursside abil see linn siia ehitatud on. Paikneb ta põhimõtteliselt keset vett! Linn on ühelt poolt ümbritsetud ookeaniga, teiselt poolt aga lõputute soodega, järvedega ning Mississippi jõega. Ma ei kujuta ette, milliseid ressursse selleks kulub, et ehitada lõputult pikki sildasid üle soode ja järvede. Linn ise oli küll kaunis, kuid jättis kohati turistiliku või räsitud mulje. Aiad olid üle 4 meetri kõrgused ja teravate otstega, esimese korruse akand kinni kaetud ning tänavad kodutuid inimesi täis. Tundus justkui, et see linn suuresti põhinebki iga-aastasel Mardi Grasi paraadil. Pikk peatänav oli suuresti Las Vegaselik, tänaval joomine oli lubatud, mõlemal pool tänavat võis leida lõputult klubisid, baare, strippklubisid mõlemale soole, härrasmeeste klubisid, majapidusid ja lugematu arv purjus inimesi, kõik sellel ühel tänaval koos.
Soos alligaatoreid taga otsimas. Selgus, et nad on piisavalt häbelikud, et neid on raske leida, kuid kilpkonna nägime küll.
Mississippi
Siin istanduses filmiti kurikuulus 'Vabastatud Django'
Tagasilend aga osutus keerukaks, sest iroonilisel kombel tabas hurrikaan sel ajal linna, kuulutati välja eriolukord ja valmistuti terve nädal ilma elektrita olekuks. Meie aga, kel oli vaja järgmisel päeval kooli jõuda ja samal nädalal ka kontrolltöid teha, otsustasime rentida auto ja sõita lihtsalt kodupoole - sõita 1400 km. Esimesed 750 km, ehk kuni Atlantani, püsis torm meil kannul. Paduvihm peksis vastu autot, Mississipi kohati uputas ning aegajalt isegi mobiilid andsid märku, et tasub varju otsida, piirkonnas on tornaado. Julgemata pidama jääda ja pause pidada sõitsime Atlanti välja, et mitte tormil halvemaks minna. Sõitsime läbi Louisiana, Mississippi, Alabama, Georgia, Tennessee kuni lõpuks turvalisena koju jõudsime.
Sõidu erinevad emotsioonid.
Ka iga-aastane osariiklik laat on siia jälle jõudnud. Kuigi ma sel korral ühtegi pehmet lelu ei võitnud, siis vähemalt sain turvaliselt istudes üle laadaplatsi lennata ning päris kõrvitsa seest kõrvitsa piimakokteili juua.
Pidin küll suur osa reisipiltidest teistelt varastama, kuna mul mobiilikaamera on kohutava kvaliteediga, kuid nüüd, kui mul telefon kohutava õnnetuse üle elas, on oodata edaspidi parema kvaliteediga fotosid!
P.S. Tunnen, et eesti keeles kirjutamine muutub üha raskemaks, vabandan keeleliste vigade eest.
