Kõik on nii igav ja korduv, nagu maailmas ei juhtukski enam midagi huvitavat. Selline tunne nagu kõik asjad korduksid, kuid natukene teistmoodi. Pigem on selline tunne, nagu sa teaksid kõike ette, mis tuleb, tekib selline tunne, et tulevik on samasugune nagu minevik - ühtlased ja hallid mõlemad. Kuid siis, kui sa oled jõudnud täitsa lõppu, horoskoobi, tänase ilma ning telekava juurde, siis järsku avastad, et lugesid eilset lehte, sest tänast lehte ei ole veel tulnud. Ning taipad, et sa saad süüdistada ainult ennast ja hommikuväsimust.... Nii nüüd sai kell 8 ning mul on aeg kooli poole lipata, pealegi tõotab tulla ju põnev päev koos mateematika ja füüsika kontrolltööga.

Kirjutasin just inka essee valmis ning natukene jäi seda kirjutamise tuhinat üle, kuna Rodgers ei viitsi pikki tekste kontrollida ja ma üritasin siis enam-vähem tema limiidi sisse jääda, kuigi see oli selline teema mille kohta on raske lühidalt kirjutada enda arvamust, aga see selleks.. Ja kui valmis sain, siis otsustasingi siia tulla, et midagi siia kähku kribada.

Igastahes.. sattusin lugema enda vanu-vanu foorumi postitusi ning mind pani imestama, kui hästi ma siis inglise keelt oskasin. Muidugi on ka postitusi, mis panid mind imestama, miks ma nii lolle asju kirjutasin (sest siis ma teadsin ju poliitikast isegi vähem kui ma tean praegu), aga see on ju lapseks olemise üks osa, et on tahtmine kõikjal kaasa rääkida, isegi kui sa ei tea, millest sa räägid. Aga tegelikult mõte, mida ma püüan siin esitada on küsimus endale, et äkki ma peaks proovima hakata uuesti inglise keeles mõtlema? Äkki tuleks mulle see sõnade seadmise oskus siis tagasi?

But I don’t want to go among mad people,' Alice remarked.

'Oh, you can’t help that,' said the Cat.

'We’re all mad here. I’m mad. You’re mad.'

'How do you know I’m mad?' said Alice.

'You must be,” said the Cat. 'or you wouldn’t have come here.'

Kes oleks uskunud, et sellises muinasjutus võib olla peidus selline sügav ühiskondlik sõnum. Muidugi see üllatas mind, kui ma esimest korda seda lugesin, aga samas on Lewis Carroll mulle varem ka enda mõtteterakestega silma jäänud.

Tegelikult tahaks veel kirjutada, aga ma ei jõua - aeg ja viitsimine suruvad peale. Ja pealegi on vaja õppima hakata... Okei see õppimise jutt oli loll vabandust, neid päevi, kus võtaks homseks õppimine üle kümne minuti ei ole kuigi palju. Ma ei tea, kas viga on lihtsalt minus või osad õpetajad ei annagi tõsiseltvõetavad õppimist. Kõik kodused ülesanded on tavaliselt siuksed, et teed töövihikust mingi harjutuse 3 või 4 minutiga ära või siis on selline õppimine, mida sa ei pea üldse tegema või võid koolis vabalt kähku ära teha.

http://www.youtube.com/watch?v=AuK2A1ZqoWs

Ehk siis "Flobots - Handlebars" jahh... Ma olen seda lugu juba pika aja jooksul päris palju kuulnud, eriti seda "I can ride my bike with no handlebars." kohta ja noh, kui tead ainult seda kohta, siis selle järgi arvasin, et see on mingi komöödiline laul nagu mingi Lian Lynchi lugu. Aga noh paar päeva tagasi sattusin uuesti selle laulu peale ning mul oli võimalus seda otseselt kuulata. Ja ausalt öeldes, et ma ei uskunud, et ma siuksest laulust sellise sõnumi leian. Tavaliselt on ikka lauludel niimoodi, et kas neis peitub mingi sõnum või on siis neid lihtsalt tore kuulata. Kuid sellel laulul olid mõlemad omadused, mis hämmastaski mind nii palju. Muidugi võite mulle siin kohal öelda, et paljudel lauludel on ju niimoodi, et neid on tore kuulatada ning samas on mingi sõnum ka sees. Kuid minu jaoks jääb see laul ikka mingit moodi eriliseks.
Kui juba jutt muusika peale läks, siis võiks veel sellest teemast kirjutada. Eriti hea on praegu Showtek'i uus album "Analogue Players in a Digital World." Kõik lood on sellel albumil head, kuid eriti jäi silma lugu "Rockchild". Viimasel ajal on meeldima hakkanud ka "Toby Mac - Burn For You" ning ka dubstepi lugu "Emalkay - When I Look At You", mis on suht kummaline, arvestades kui vähe ma tegelikult dubstepi kuulan. Ning viimased pool aastat on ka lemmikud olnud kõik Dan Le Sac vs Scroobius Pip'i lood, seal hulgas ka "Scroobius Pip ft. YILA - Astronaut". Need on lihtsalt sellised lood, mida kuula kasvõi kümme korda päevas... tegelikult minu poolest võiks isegi rohkem kuulata neid.