Tuesday, December 11, 2012

How can anything be worth anything if it's gonna last forever?

   Kas teie arust ei ole see kummaline, kui poemüüja küsib kassas õunu läbi lüües "Mis õunasort see on?". Kas müüjad just ei peaks neid sorte palju täpsemini teadma kui ostja. Sest klient jälgib ju pigem kilohinda, mitte nime, olgu ta kasvõi John või Claudia, kui hind on odav, siis ta korvi ka läheb. Aga mis takistab mind kõige odavama õunasordi nime meelde jätmast ja seda kassas mainimast, et paar eurosenti odavamalt läbi saada? Süümepiinad? Ma ei usu.. Kuna ma eriti terav nimede meeldejätja just ei ole, siis ma pigem tunnen end kahtlaselt siis, kui ma mingi inimese nime ära unustan, õunanimed on selle kõrval ju väike probleem.
   Ahjaa! Mind takistab see, et ma niikuinii ostan kõige odavamaid õunu. Kuna ma eriline õunagurmaan ei ole, siis minule tundub põhjendamatu see kolmekordne hinnavahe õunte vahel, mis on kõik ju sama (õuna!) maitsega.
   Ma olen seda õunade ostmist jälgima hakanud ja see on päris huvitav, kuidas keegi veel kallimat õunasorti sinna sisse pole toksinud. Ükskord toksiti küll vale sort sisse, mis oli huvitaval kombel veel odavam, kui minu kõige odavamad õunad, ei tea, kust leti alt siis neid müüakse?
   Selleks hoolimata võiks ju ettevaatlik olla, sest ma olen kindel, et ka kassiirid teavad, et enamikel inimestel pole õrna aimugi, mis nende õunade, pirnide või porgandite nimed on.



 Minu katuseaknad on lumesaju ajal päris paksult lumega kaetud, nii, et nendest ei näe väljagi. Ja muidugi see sulab ja libiseb katuselt suure kilina-kolinaga alla ning mina, vaesekene, ehmun iga kord ja hüppan imelikku kaitsepositsiooni, justkui tahaks kohe-kohe selle lumehangega kaklema hakata.



   Ma mingi hetk taipasin, miks mul on paljud asjad tunduvalt raskemad ja mõistmatumad, kui nad peaksid olema. Süüvisin endasse ja leidsin, et ma siiani arvan ja usun, et absoluutne tõde on olemas. Ma alateadlikult eeldan, et see, mis ma kuulen, näen ja tunnen, on tõde. Et see ongi nii, ei midagi varjatut, ei midagi peidetut ja  see ka jääb nii. Aga ebatäiuslikus maailmas ei saa olla ju täiuslikkust. Maailmas, kus kõik muutub, ei saa olla midagi muutumatut.
   Ma tõesti pikka aega mõtlesin, et kui keegi mainib mulle enda lemmikfilme ja muusikažanreid, siis need on tema lemmikud ka homme. Aga tegelikkuses niimoodi ei ole, ega saagi olla, homme on tal uued lemmikfilmid, uued lemmikud žanrid. Me oleme ju kõigest inimesed, me ei tea isegi, mis meile meeldib. Sama käib ju ka käitumise, saladuste ja kõige muu kohta. Ma eeldasin, et kui keegi kasutab kindlat stiili ja sõnavara minuga rääkides, siis ta kasutab ka seda teistega, mitte ei muutu vahepeal inglist deemoniks. Aga muidugi jälle, kõigest minu lootused ja minu väikene maailmakene, mida ma samm-sammu haaval ühendan reaalse maailmaga.


"Iga inimene peaks kas või kordki elus tegema midagi enda pärast, lihtsalt iseenda meeleheaks, ükskõik, on see siis masturbeerimine või enesetapp."


Miks jää ei sula vedelas ammoniaagis?
   Vabandust, mingi reklaam tuli ette ja ma lihtsalt ei märganud, egas ma siis meelega :)  Tegelikult ma sellepärast ainult postituse tegingi, südametunnistus hakkas tööle ja otsustasin, et ma ei ootagi nädalat, nagu mul algselt plaanis oli.
   Vastus on tegelikult lihtne - see sõltub. Kõige suurem temperatuur, mille juures ammoniaak veel vedel on, on °C. Kui temperatuur on piisavalt madal ja/või ammoniaagi osakaal on piisavalt väike, siis jää ei sula seetõttu, et keskkonna temperatuur on nii madal, et ammoniaak ei suuda vee sulamistemperatuuri nii madalale nihutada. Näiteks 25% ammoniaagi kontsentratsiooni juures °C, samas kui ammoniaak on vedel kuni temperatuurini -77°C.
   Teine põhjus, ehk miks jää alati ei sula isegi kõrgemate temperatuuride juures on see, et ammoniaak hakkab aurustuma. Ja mida on aurustumiseks vaja? Eks ikka tohutult palju energiat! Ja justnimelt, ta võtab selle energia jääkuubikult ja nõnda jahutab teda aina rohkem maha. Just nagu suvelgi, kui just tuled ujumast ning külm tuuleiil sõidab sinust üle. Mitte, et see tuul ise nii väga külm oleks, vaid ta aitab sinu nahapinnal olevatel veepiisakestel aurustuda. Ja kus nad saavad energia? Eks ikka sinu soojusest! Just nagu ammoniaak varastab seda jääkuubikult.

Friday, December 7, 2012

Suu laulab, süda muretseb



Mulle on hakatud viitama, et ma olen enda viimastes postitustes palju kirjavigu teinud, ma olen isegi seda täheldanud. Vaevalt, et pärast lõpukirjandi lõppu see kirjaoskus nii kiiresti kaduma hakkab, pigem on 2 muud võimalust: ma olen kas muutunud filoloogiliselt laisaks või on süüdi see, et iga kord kui ma siia jõuan olen ma kõigest muust juba väsinud. Igatahes vabandan, kui tõesti paar tähte on puudu, ülearu või siis kaashäälikud on omavahel segamini.



Mõni teravam pliiats ehk mäletab, kuidas ma üle-eelmises kirjatükis kurtsin selle üle, kuidas ma võitsin 2 VIP piletit ja ma isegi ei teadnud seda enne kui hilja. Nüüd avastasin midagi, mis on veel hullem. Nimelt võitsin ma terve karbitäie batoone! Ja mitte lihtsalt batoone, vaid valgubatoone! Need, kes vähegi toitumisest midagi teavad, tunnevad ilmselt mida minagi tunnen. Valgubatoonid on nagu ilma järelmõjuta SOS pillid, jumalate nektar ise. Kindlasti mõtlete: "Suur asi! Mine osta endale need paar šokolaadi risttahukat!". Aga asi ei ole nii kerge, asi ei ole kunagi nii kerge! Nimelt, üksainus batoon maksab ~3,5€ ja terves karbis on neid hunnikuga. Me räägime sadadest kroonidest siin, sadu kroone väärt batoonihunnikust! Muidugi avastasin sellegi liiga hilja ning enam ma neid kätte ei saa.



Kui ma august lõpus kurtsin, et kaalun vaid 68 kg, siis sügisega on tõesti asi hakanud edenema ning praegu ma olen juba 75 kg! Muidugi ei tähenda see seda, et mul õllekoht veel ette oleks tulnud, pigem ma arvan, et mu keha on hakanud miskipärast rohkem vett siduma.






Ülikoolis läheb veel hästi, hinded on head, seltskond on hea, ümbrus on hea, kõik on hea. Ainult, et peagi-peagi saabub ka see kurikuulus sessi periood, siis saan selle no-life aja ka ära kogeda. Ning eile taipasin, et ma olen siin veel põikpäisem kui gümnaasiumis. Füüsikatöös sain 14,5/15 punkti, teadsin, et oskan paremini, läksin järeltööle ja sain enda soovitud 15/15 kätte. Kõrgema matemaatika töös sain 75% tulemuseks ja see tekitas minus kohutava pettumuse. Hiljem küll mõtlesin, et gümnaasiumis tähendaks see hinnet 4, aga siin tähendab see seda, et mul langeb lõpuhinne automaatselt ühe hinde võrra alla. Kui see oleks raske töö olnud, siis oleks kõik okei olnud, aga ülesanded olid lihtsavõitu, kuid üks neist oli lihtsalt kohutavalt ebatäpselt sõnastatud. Ja muidugi ma ootan ka järgmist semestrit - siis hakkab ju stippi saama!

Kui kõik see välja jäta, siis viimasel ajal on mul enesetunne täpselt nii nagu pealkirjas seisab.


Miks jäätukk, kui see saunalavale viia, aurab?
    Ma vabandan, et ma selle siia jälle topin, aga sellele küsimusele leidub palju täpsem seletus kui seda oli eelmine. Muidugi ega eelmine ka vale ei olnud, ka see siiski kehtib, aga leian, et uus kirjeldus põhjendab seda ehk täpsemini. Jäin lihtsalt eelmine kord küsimuse juurde liiga kinni ja üritasin mõelda, miks see jäätükk aurama peaks, mõtlemata, et jäätüki ümber on ka ju midagi!

   Igastahes, põhjendus siis selline: jäätüki ümber on õhk külmem ja õhus olev veeaur, mis tema ümber satub kondenseerub veepiiskadeks ja seetõttu me seda ka näeme. Analoogiks oleks ehk külma ilmaga õu. Me hingame alati veeauru, kuid näeme seda ainult talvel, sest väljahingatav veeaur kondenseerub piiskadeks ning seetõttu näeme enda hingõhku. Vot!




Miks kollast värvi riideid kandes muudab see värv inimese visuaalselt suuremaks, aga samas rohelist värvi riided muudavad visuaalselt väiksemaks?
    Kahjuks ma olen selles küsimuses üpriski ebakompetentne (Y-kromosoom takistab) ja sestap ei ole mul õrna aimugi, kas see on nii või mitte, seega ma lihtsalt loodan, et see nii ongi ja põhjendangi sedasi. Küsisin nõu sõbrannalt ja uurisin ka lisamaterjali, sõbranna muidugi ütles, et kui ma tema öeldu siia kirja paneks, siis see jätaks minust vägagi gei mulje - muidugi rääkis ta igasugustest lõigetest, riidematerjalidest ning terminitest, milleni mina ei küündi.

   Kui igasugused ornamendid ja lõiked välja jätta, siis laias laastus on nii, et tumedamad muudavad inimese peenikesemaks ja heledamad riided laiemaks. Kui on mõeldud sellist "keskmist" kollast ja "keskmist" rohelist, siis ilmselgelt on kollane heledam. Kõige levinum põhjus, miks kollane teeb inimese suuremaks on see, et see tõmbab rohkem tähelepanu kui roheline - inimese silm instinktiivselt märkab heledamaid värve. Silm automaatselt peatub sellel, samas, kui tumedamast värvist hüppaks ta ehk üle. Isiklikult arvan ka seda, et kuna ka meie nahk on heledamapoolne, siis kollane riie justkui sulandab kui meie nahaga kokku ning alateadlikult aju väidabki, et see kollane riie on tema keha osa, ehk kehale lisandub riiete suurus veel juurde.
   Teine isiklik arvamus on see, et heledamad värvid on ähmasemad. Meie silm ei suuda heledate värvide ääri nii selgelt eristada, nagu ta teeb seda tumedate värvidega. Näiteks rohelise t-särgiga on väga hästi juba kaugelt näha, kust lõpeb särk ja algab käsi, kollase särgiga see nii ei ole.
   Ja kolmas ning kõige viimane põhjus on see, et kollaste riietega on varje palju paremini näha. Kui mingi suurem kehaosa tekitab varju, siis seda varju on kollase peal märksa paremini näha ning nõnda märgataksegi "väljaulatavamaid" kehaosi, samas kui tumedamat kandes (must on isegi parem kui roheline), ei ole neid varje ka näha ja nõnda jäävad ka suuremad kehaosad märkamata.






© Development 2012 | Blogger Template by Enny Law - Ngetik Dot Com - Nulis