"Some cause happiness wherever they go, others whenever they go."

Ahoi! Ikka veel tegutsen ja kiirustan ja õpin ennast targaks. Praegu on toredad ajad, sest kõik kohad on võõraid ja uudistavaid inimesi täis. Trennikoht on täis, kool on täis, isegi mõned auditooriumid on enamvähem täis. Samuti kodustame ka rebaseid siia Tartusse sisse. Võtsime Sigridiga enda hoole alla ka 3 füüsikarebast ja loodame, et sel aastal õnnestub meil piisavalt head mentorid olla, et nad siit ära ei põgeneks.



Mulle meeldib võimalikult palju erinevaid asju uurida, puurida, teada ja osata. Tihti õppeinfosüsteemis vaatan lihtsalt neid sadu erinevaid aineid ja mõtlen, et mida valida. Muidugi ma lõpuks seal väga palju midagi ei vali, sest kohustuslike aineid on juba piisavalt, et päevad kenasti õhtuni sisustada. Paratamatult ei jätku ka kõige muu jaoks aega, nii saatsin ka kevadel enda süntesaatori siit Tartust tagasi vanemate koju, sest ta seisis siin tühja.

Aga aju saab ka muud moodi üllatada ja värskena hoida. Minu arust on see uskumatu, kui palju on asju, mida me teeme automaatselt, ilma keskendumata, ning kui raske on neid teha teistmoodi. Näiteks, kunagi rääkis minu füüsika õpetaja, et kui ta hakkas staadioniringi teistmoodi jooksma, siis tal sattus aju sellest kohe segadusse. Võimalusi, mida muuta on palju. Näiteks, me paneme automaatselt alati sama jala enne pükstesse kui teise. Vastupidi seda teha on palju keerulisem või tundub ebaloomulik. Samamoodi näiteks kasutame üht kätt alati pudeli kinni hoidmiseks ja teist samal ajal korgi keeramiseks.

Tartus on päris palju ühesuunalisi tänavaid, kust ma tihti autoga läbi sõidan. Mõnikord ka satun neile jala, et vastassuunda kõndida ja see on päris lahe, kuidas ma siis järsku hakkan asju avastama, mida teises suunas liikudes ma ei märganudki: uhked majad, puud ja poed.

Varieerimine, inimesed! Kõik areneb varieerimisest!

Valmis kvantmehaanika loengusse minema