Saturday, November 14, 2015

Ameerika ja rotid

Sellised toredad uudised, et mul õnnestuski Fulbright stipendiaadiks saada! See tähendab seda, et järgmisel aastal jätkan enda magistrikraadi juba Ameerikas - praegune õppeaasta läheb nende silmis tegelikult mul bakalaureusekraadi alla, kuna teadupärast on USA-s bakaõpe 4 aastat.
See tähendab hulgalist tegutsemist, palju elumuutvaid otsuseid, ootusärevust, teadmatust ja igasugu emotsioone, mida kaugele kolimine endaga kaasa toob.

Peagi hakkab pihta koolidesse kandideerimine, kuid antud programmi juures on huvitav see, et mina ei saa koole valida, vaid seda tehakse minu eest. Eriala küll määran ise ja selleks on nanotehnoologia/nanofüüsika/nanoteadus/nanomiski, kuid kuni viis kooli määravad nad ise, kandideerivad mind neisse ja seejärel saan valida nende koolide hulgast kuhu sisse sain. Selles mõttes on hea lihtne, sest teadupärast on see kandideerimisprotsess äärmiselt tülikas ning ka rahalises ja ajalises mõttes kulukas.


Seni olen juba ära teinud TOEFL testi (Test of English as a Foreign Language), mis on sisuliselt inglise keele eksami raskem versioon. Lugemine, kirjutamine, kuulamine ja rääkimine. Ainult, et loenguid saab kuulata ainult ühe korra ja nii rääkimine/kirjutamine on kuuldud/loetud asjade kohta, mitte puhtalt essee vormis.
Vastuvõtmisprotsessis on selle testi tulemus pigem lävendipõhine, ehk kas saad sisse või ei saa. See tähendab,et kui saada skoor vähemalt 100/120, siis sellega peaks peaaegu kõikjale saama (enamasti nõutakse kuskil 90), kui vähem saad, siis on bye-bye.

Ma väga selle pärast ei muretsenud ja läkski hästi:
Lugemine 30/30
Kuulamine 30/30
Rääkimine 24/30
Kirjutamine 29/30

Ehk oli teada, et rääkimine ongi kõige raskem osa, kuna sa pead rääkima arvutimikrofoni ning seda samal ajal kui 10 inimest samas toas enda arvutisse rääkida üritavad.



Teine tore uudis on see, et me võtsime endale rotid! Saage tuttavaks:

Genka!


Lible!

Genka ja Lible!

Neist on õudsalt keeruline pilti teha,
kui nad just ei maga.

Nad ronivad kogu aeg üksteise otsa.

Seni oleme tublid vanemad olnud, rotid on elus ja terved, jooksevad ringi ning närivad minu riideid miskipärast katki (mu uus kampsun!).
Otsustasime rottide kasuks, sest nad on kohutavalt targad, neid saab õpetada rotivetsus käima, nime peale tulema ning mõned on isegi õpetanud neid asju tooma. Muidugi nende loomulik tarkus paistab välja ka, nad juba teavad, kuidas ust lahti tehakse, kuid õnneks pole veel piisavalt suured, et suudaksid linki alla vajutada. 

Miks saab inimene lennukiga reisides radioaktiivset kiirgust?

See vastus pidi küll kaua ootama, aga põhjendus on tegelikult väga lihtne: kosmiline kiirgus. Kõrgemal lennates ei ole atmosfäär, mis osaliselt kiirgus hajutab, nii suure tihedusega ehk on vähem kaitsekihte. Olen kuulnud, et paljusid piloote käsitletaksegi kui kiirgusega seotud töötajaid, kuna selline intensiivne igapäevane kokkupuude paratamatult võib põhjustada terviseriske.

Sunday, November 8, 2015

Isadepäev


Õhtulauas ütles alati mu isa,
et täiskuuga ei räägita.
Arvasin, et kui tähistaeva poole kisan,
siis tühja lõpmatusse röögin ma.
Või kuu helgiv pale nõnda õel,
et hüüab mulle tagasi
sõnadega, mis kui nõel.
Nüüd kui olen vanemgi,
siiani ei tea, mis isa mõtles.
Või mina ise kuulsin valesti,
sest suu tal oli täis.
© Development 2012 | Blogger Template by Enny Law - Ngetik Dot Com - Nulis