Life is terrifying

Minul said nüüdseks tööpäevad läbi ja võtsin endale enne kooli nädalakese puhkust, et vaimselt ja füüsiliselt tulevaks kooliaastaks valmistuda. Muidugi on selle jooksul käia vanematekodus abiks ning ka endal on nimekiri asjadest, mille tahaks enne kooli ära teha. Mulle meeldib end jalgadel hoida, tühja istutud päevad tekitavad morni ning jõuetu olemise, samas kui iga nimekirjast maha tõmmatud tegevus annab positiivsust ning tahet jätkata. Nagu pärast toakoristust tekib järsku energiat nii palju, et suudaks isegi teist korda veel koristada.

"When I was 5 years old, my mother always told me that happiness was the key to life.

When I went to school, they asked me what I wanted to be when I grew up.

I wrote down 'happy'.

They told me I didn't understand the assignment,

and I told them they didn't understand life." 

- John Lennon

Homme avatakse juba Ida-Euroopa moodsaim füüsikahoone, Physicum! Seega on oodata presidenti, füüsika instituudi direktorit ning muid ääretult tähtsaid tegelasi. Lisaks uuele mugavamale auditooriumile ootan ka uusi nanotehnoloogilisi võimalusi, eriti läbivalgustavat elektronmikroskoopi. Hetkel mul veel sellega midagi teha ei ole, aga kes teab, äkki satun ka kunagi uhkete masinate taha päris teadust tegema. Muidugi tehakse homme ka teadusteatrit, viiakse läbi ettevõtlusseminar, istutatakse puu, avatakse uus näitus jms. Aga tegelikult ma lähen kohale lihtsalt selle jaoks, et ekskursioonil osaleda, et ma esimesel koolipäeval seal ära ei suudaks eksida (kuigi see on vist paratamatus, millega tuleb leppida).

Samuti loodan, et hoones on uuemad liftid, mis inimesi enda sisse ei lukusta.


Oktoobris toimuvad ka Eesti meistrivõistlused kulturismis, kuhu mina see aasta kahjuks ei jõua. Otsustasin, et olen tubli ja keskendun pigem koolile, millele lisandub ka bakatöö tegemine. Kerge see ei saa olema, sest ainepunkte on ikka sama palju nagu tavaliselt, aga lisatööd lihtsalt tekib.

Tuut-tuut!

Kas te olete rattaga sõites mõelnud, et autojuhid on mölakad? Või siis autoga sõites imestanud, et mis neil ratturitel viga on? Viimasel ajal olen olnud vaheldumisi nii rattur kui ka autojuht ja nagu ikka, siis üldine arusaam on ikka selline, et kõikjal on neid mölakaid. Rattaga sõites ei taha autojuhid mind miskipärast üle tee lasta ka pikema ootamise peale ning minu tulles igasugu anna teed märke ei arvestata, ükskõik kui lähedal ma olen. Samas ma pole ka üks neist, kes keset autoteed 10 km/h sõidavad ning liiklusseadustest midagi ei jaga.

Mölakaid on kõikjal: aja lihtsalt rahulikult enda asja, samal ajal eeldades, et kõik liiklejad on maniakid, siis lõpeb kõik hästi. See on geniaalne nõu, mis võib päästa nii mõnestki õnnetusest.

Sattusin ka tARTuffile -Tartu Armastusfilmide Festivalile. Tegemist on väga mõnusa üritusega, mille raames näidatakse raekoja platsil kuue päeva jooksul erinevaid filme. Et päike ei segaks ja olemine mõnus oleks, siis filmid algavad muidugi hilja õhtul või lausa öösel. Kõige toredam on see, et üritus on kõigile tasuta!
Ekraan ja ka heli olid väga võimsad, nagu kinos oleks. Naljakas oli istuda rahvast täis raekoja platsil ning kuulda seda valitsevat vaikust, mis tavalistel õhtutel oleks seal võimatu, aga mitte täna.
Ise saabusin kohale natukene liiga hilja, kõigest pool tundi enne filmi algust ning kõik mõnusad istekohad olid juba täis. Õnneks sain endale kõva istekoha väikesel kivitrepil, mida kasutasid restorani teenindajad ning kus varjas ekraani üks suur lillebukett. Aga elamus oli tore.
Vaatasin filmi "Lapsnõid", mis oli kauge klassikalisest armastusloost. Ise ma poleks selle filmi otsa tõenäoliselt kunagi sattunud ning isiklikult poleks ma seda valinud ka suurele rahvamassile näitamiseks - verine, julm ja kohati vastik. Kuigi filmina võib öelda, et täitsa okei oli.

Kiire puhkus

    Olen suutnud antud suve kuidagi eriti kiirelt elada, kaht jumalat korraga teenida ei ole lihtne. Hommikul varakult tööle ning pärast seda võimalikult kiiresti trenni, kuna spordiklubi pannakse suvel varem kinni. Tagasi koju, natukene süüa ja magama. Sellises produktiivses nõiaringis olen kinni, kindlasti tuleb kasuks. Kuidagi suutsin ka nii, et kõik nädalavahetused on juba juunikuust alates kinni planeeritud.


    Aga olen õnnelik. Tööl on mõnus, laborant on tore olla ja trennis läheb hästi. Ainult hommikused ärkamised ja õhtud on rasked, ehk just need ajad, mil ma kodus olen. Teate küll, üksinda väikeses korteris ning aju ja füüsis on selleks ajaks nii surnud, et täitsa ajusurnu tunne. Üks miinus minu väikesel katusekorteril on see, et katuseplekk läheb päevaga nii soojaks, et kui õhtul magama minnes näitab väline termomeeter ~17 kraadi, siis toas on mul püsivalt 27-29 kraadi, ükskõik kui lahti ma selle akna ka ei teeks. Terve katus oleks nagu suur päikesepatarei, mis elektri asemel toodab soojust. Muidugi ma veedan toas nii vähe aega, et see segab ainult minu öist und ja päevast ajutegevust.

    Nagu iga aasta, sattusin sinna nõiaringi, et 'hakkan sellest aastast veel korralikumalt õppima'. Ehk mul on tore nimekiri, mida ma suvel kõik ära teha tahaks. Alustasin kvantmehaanika lugemise ja õppimisega, aga nagu ikka, siis pärast üht-kaht korda kadus see tahe ja jõud ära ning ilmselt lükkub kuskile sügise keskele, nagu nende suurte hurraga püstitatud eesmärkidega ikka läheb. heh.

Miks ei saa muuta gravitatsiooni energiaks?

     Otseselt gravitatsiooni kui sellist ei saa energiaks muuta, kuna gravitatsioon on jõud, aga energia on noh.. energia. Põhikoolist teame, et töö, mis iseloomustab energia hulka on seotud jõuga valemi A = F*s kaudu, kus A on töö, F jõud ning s teepikkus, mis selle jõu mõjul läbi tehakse. Seega need kaks pole omavahel võrdsed, kuid nad on omavahel seotud.

     Küll aga tänu gravitatsioonile on olemas selline asi nagu potentsiaalne energia, mis maapinna suhtes avaldub kujul E =m*g*h, kus E on potentsiaalne energia, m on keha mass, g on kiirenduskonstant (see kuulus 9,81) ning h on kõrgus maapinnast. Seega tänu gravitatsioonile on siiski meil olemas potentsiaalne energia, mida saab ka teisteks energia liikideks muuta. Näiteks keha langemisel muutub see kineetiliseks energiaks ning mõneti ka soojuseks.

     Aga rakenduslikum näide, kuidas kasutatakse gravitatsiooni energia tootmisel on hüdroelektrijaamad. Vesi voolab ja langeb tänu gravitatsioonile ning paneb sealsed turbiinid pöörlema ja seeläbi toodab generaator elektrit. Ehk sisuliselt toimub seal vee potentsiaalse energia muutmine elektrienergiaks ning seda tänu gravitatsioonile.

Kill your heroes

Don't you worry we 

love you more than you know.

Suvi?

Juba mitmendat korda
kontrollin viiendat elementi.
Kuhugi ei torma -
maksan jaanipäeva
ja veel paar senti.

Viies element - see eeter
Eeter, eeter... tetraeeder?
Mina, valgusesarnane olend,
pimedusest erinev olen.
Neljamõõtmelise aegruumi
viies lisand.
Siin istudes oma aja isand
pärast seda eksamit aga
tavaline maamats.
Mina, Minkowski ruumi isand,
olen nüüd maakas.

Head suve!


Sellega annan märku, et viimane eksam, erirelatiivsusteooria, on minul tehtud ning nüüd jääb järgi vaid kahel ainel veel tulemusi oodata. Sellega on kaheks kuuks kooliga lõpp. Varsti jälle! :)

Ülikool

They asked me if I have a degree in theoretical physics, I said "I have a theoretical degree in physics!"

Olen olnud mõnda aega kadunud samal põhjusel, miks enamik tudengeid enne jõule ning ka hiliskevadel ära kaob - eksamiperiood. Hetkeseisuga on 7 tükki tehtud ning 2(3?) ootab veel tegemist. Kui hästi läheb, siis saan viimase eksami tehtud täpselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil.

See suvi tuleb minu jaoks väga erinev, kuna jään suveks enda väiksesse palavasse Tartu korterisse, sest ma lähen tööle. Esimest korda ametlikult! Nimelt lähen praktikandiks firmasse OÜ TMB Element, mis tegeleb raudbetoonelementide tootmisega. Tegu on firmaga, mis on osalenud Lõuna-Eestis paljude suuremate hoonete ning komplekside ehitamisel, sealhulgas Maaülikooli õppehoone, Ahhaa keskus, Chemicum, Tasku keskus ning minu jaoks kõige tähtsam, uus Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, kus ka mina sügisest hakkan koolis käima:

Uhke, mis?

Töötan laborandina - mõõdan betooni hapnikusisaldust, valmistan väikeseid kuubikesi, jälgin nende tahkumist, hiljem purustan osad neist pressi all ning vaatan, mis survele nad vastu peavad jms. Minu arust täiesti ideaalne kõrvaltöö füüsikule ning kuna töökeskkond tundus äärmiselt meeldiv, siis ma olen väga õnnelik, et mind sellele kohale vastu võeti ning ei jõua ära oodata, millal saaks lõpuks enda kätt proovida.

Usun, et hakkan aina rohkem jõudma sinna perioodi, kus suvi ei tähenda ainult rannas lamamist vaid ka vaba aega, mille jooksul saab teha kõike seda, mille jaoks õppetöö kõrval aega ei ole. Sealhulgas on kindlasti ka töötamine, pikemad unetunnid, sport ja eriti vaimne lõõgastus, mida hetkel eriti pikisilmi ootan.



Kas leidub osakesi, millest inimorganism ei koosne, kuid leidub mujal looduses?

Osakesed on tegelikult hästi lai mõiste, mida igaüks mõistab erinevalt. Aga kui pidada osakesteks erinevaid keemilisi elemente, siis on tõesti üllatav, kui palju erinevaid aineid meie kehas leidub. Interneti sõnul võib leida inimkehas jälgi ligikaudu 61-st erinevast elemendist, millest põnevamad on näiteks elavhõbe, raadium või uraan. Neid leidub muidugi väikestest kogustes. Kuna Mendelejevi tabelis on hetkel 118 elementi, siis järelikult leidub 57 elementi, mida inimorganismis ei ole. Näiteks ei leidu meis väärisgaase ehk heeliumi, neooni, argooni jne.. Mis on mõneti üllatav, sest heelium on teine kõige levinum aine Universumis. Muud ained, mida inimorganismis ei leidu on enamasti ebastabiilsed või vähemtuntumad, näiteks pallaadiumi, tehneetsium või ruteenium.

Igatahes võib kokkuvõtlikult väita, et sama palju, kui on meie kehas erinevaid elemente, on ka neid, mida inimorganismis ei leidu.

Nobody grows tired of something they can't have.

Vahepeal tegin läbisin enda esimese võistlushooaja. Ei olnud kerge, aga pagana mõnus on tagant järgi. Kõik on palju tähenduslikum ning eesmärgid toidavad.

Esimene võistlus oli Lõuna-Eesti karikavõistlus. Tundmatu tiik, kuhu sisse hüppasin oli suur ning enda ujumisvõimes ma veel nii kindel ei olnud. Konkurente oli rohkem, kui teistes võistlustes. Samas oli mõnus, et toimus minu enda treeningkohas ning tore oli ka üle pika aja korralikult süüa. Kehavoorus saavutasin 2. koha, kuid võimsa vabakavaga hüppas üks konkurent 4. kohalt ise teisele ning sealt ma ka langesin kolmandaks. Siiski super tulemus ning ise olen väga rahul, kogemused kaaluvad kõik üle ning kolmas koht näitas, et pingutused tasusid ära.

Keskel

Täpselt nädal aega hiljem toimus Reval Cup ehk Tallinna meistrivõistlused, mis oli väiksem võistlus. Ei tundnud seal ennast väga hästi - nädal ei olnud mulle piisav aeg, et täielikult taastuda, samuti ei olnud grimm kõige õnnestunum. Kolme mehe heitluses saavutasin algselt kolmanda koha, kuid seejärel keeldus võitja (kes oli selline mühakas, et pidasin teda meeste kategooria võistlejaks) dopingu proovist ja ta diskvalifitseeriti. Auväärt teine koht!

Seejärel kaks nädalat pausi ning saabus kõige suurem võistlus - Eesti karikavõistlused. Olgu tänatud, et need nii kiirelt tulid, tundsin, kuidas dieet hakkab juba vaimselt piirideni ära kurnama, füüsisest rääkimata.
Läksin sinna puhtalt kogemuse pärast, häid kohti ma sealt loota ei saanud. Minu vastas olid lisaks kahele suuremale ja kogenemale juuniorile veel ka see, kes mind Reval Cupis juba võitis. Samas see oli kogemus, mis tuleb edaspidi kasuks.

Üllatav oli see, et nüüd, kaks nädalat hiljem, välja puhanuna ning korraliku grimmiga võitsin ma kehavoorus seda juuniorit, kellele ma alles ühehäälselt kaotasin. Kahjuks sai mulle jällegi saatuslikuks vabakava (järgmine hooaeg pühendan sellele palju rohkem tähelepanu!) ning kokkuvõttes ma kaotasin talle ainult ühe punktiga. Ühe punktiga! Samas on tore teada, et see kõik jäi vaid vabakava taha ning mul on veel lootust kõrgemale pürgida. Auväärt neljas koht eestikatel!

Paremalt teine

Võistlustelt tormasin otse iseenda sünnipäevapeole. Algsete plaanide kohaselt oleksin pidanud hiljaks jääma, aga õnneks autasustati osad kategooriad varem ning ei pidanudki enda sünnipäevale hilinema. Pidu ise oli super, tore oli paljusid üle pika-pika aja näha, nendega vestelda (ning ka väga ägedaid kinke saada).

Minu saak

Edukas periood möödas, sügisel ma võistlema ei asu. Ei suuda veel üht dieediperioodi üle elada ning vaja ka leida aega massi kogumiseks. Kui esimene võistlusperiood mööda sai, asusime Sigridiga puhkuma - Kuressaarde Grand Rose Spasse, kuhu mul oli 250€-väärtuseline pakett võidetud. Baldahiinvoodi, duaalmassaaž, piiramatu spa-keskuse kasutus ning käte- ja jalgade hoolitsus. Kõige tähtsam on muidu hommiku- ja lõunasöök Rootsi lauas ja buffees, kus ma sain enda isusid piiramatult rahuldada. Ainus mure on muidugi see, et mul on ajutiselt täiskõhutunne ära kadunud. Ma võiksingi nagu lõpmatuseni süüa, samas üritan kuskile ise piiri ette tõmmata, et mitte endale liiga teha. Küll ta ajapikku taastub ning toitumise normaalseks tagasi saan.

Isegi WC-s oli klaasaken!

Saime isiklikud plätud ja hommikumantli.

Külmkapi olemasolu tuli meile üllatusena

Absoluutselt kõik hotellis oli roosikujuline või -dekoratsiooniga

Isegi õuest sai sauna minna

Sulps-sulps

Miks me osadel päevadel näeme päevasel ajal kuud, aga teistel päevadel mitte?

See kurb muinasjutuline fakt, et Kuu ja Päike tiirlevad kordamööda piki taevakaart ja kunagi ei kohtu, ei pea tõesti paika, päriselu on positiivsem. Põhjuseks on see, et Kuu tiirleb Maa ümber, samas kui Maa pöörleb ning tiirleb ka Päikese ümber. Kuna Kuu asukoht Päikese suhtes muutub, siis tänu see põhjustab kuu faaside muutuse. Analoogselt on ka Kuu nähtavusega Maa suhtes, Maa tiirlemise tõttu on tegelikult Kuu horisondi kohal 12 tundi ööpäevas ning need tunnid ei pea olema alati öised tunnid. Idee poolest peaks Kuu olema nähtav iga päev vähemalt mingi lühikese perioodi, erandiks on aeg, mil Kuu on noorkuu faasis - see tähendab seda, et kuu valgustatud pool on suunatud Maast eemale.