Inside my head

Enne tweetisin kui tore hommik, lõuna ja õhtu mul olid. Nüüd lisandus sellele veel tore öö ka. Alguses läksin Taneli poole, kus ma sain esimest korda elus xbox'iga mängida. Edasi viis tee Tallinna, kellegi juurde, kellel oli üpriski lihtne nimi, aga miskipärast ei püsi mul kohe üldse meeles. Algul arvasin, et tema juures on ilmselt mingi majaläbu paarikümne inimesega, aga kohale jõudes oli seal ainult 4 inimest tema toas ja umbes sama palju ühes teises toas. Tema toas sain ma esimest korda WII'ga mängida. Vahva. Siis mingi 3 läbi Statoilist läbi ja Kohila tagasi.

Ja muide, Pläätsa ligidal on praegu veetase hästi kõrge. Jõge on teele juba suht lähedal, seda on äge vaadata.

Täna hommikul käisin minu jaoks ebatavaliselt vara trennis ning trenni lõpus otsustasin natukene joosta. Tavaliselt ma jooksen koormusega umbes 20-25 minutit, et end mitte ka üle vasitada. Täna mõtlesin joosta 30 minutit. Aga kui 30 minutit olin jooksnud, siis ma ei tundnud mitte midagi, ma olin sama värske nagu alguseski. Jooksin veel 10 minutit, aga ei tundnud ikka midagi ja siis viskas kopa lihtsalt ette. Kui ma homme ka aega saan, siis mõtlesin sama taktikat proovida, aga seekord 1 tunni ära joosta. Eks näis.

Mul tekkis täna vahepeal kohutavalt suur tahe aega tagasi keerata. Olin täiesti mõttesse vajunud ja aju kuidagi ütles, et kui samat teed pidi tagasi lähen, on see võimalik ja ma siis juba hakkasin planeerima, mida ma sel hetkel teistmoodi oleksin pidanud tegema. Aga õnneks tuli siiski mõistus enne seda tagasi, kui ma jõudsin ühtegi sammu tuldud tee poole teha.
I think I'm losing it.

Tagurpidi

tee kõik

tagurpidi

tule koju

pühi laks

mu põselt

oma peopessa

tõmba pisarad

lurinal silmadesse

ava kohver

ja vaata

kuidas kõik riided

suure kaarega

sealt su sülle

hüppavad

ning siis

jooksevad põrandal kokku

verised killud

ja kargavad su kätte

terveks südameks

mille sa vajutad

mu rindu

ja siis

me suudleme

esimest korda