Nüüd alles adun, et polegi kõik ju minu teha.

Olen hakanud tajuma aja muutuvat väärtust. Mida on väärt meie igapäevane aeg? Mitte meie minevik, mitte homne, mitte 10 aasta pärast, vaid need igapäevased minutid, mis vaikselt mööda tiksuvad. Mida me nende ajal teeme? Keskkoolis olles oli mul teatud asju tehes kogu aeg kiire, et koguda endale palju-palju aega, mida ma lõpuks isegi ei vajanud ning mul oli suur hulk kokku kraabitud minuteid, mis ma lasin igal õhtul vabadusse. Päeval kiirustasin, koolis käisin autoga, trennis käisin autoga, õhtuti passisin arvutis ja kodune õppimine võttis igast päevast vaid loetud minuteid.

Ülikoolis on see kõik nii teistmoodi, ma ei kiirusta enam. Mul on kool kodust sama kaugel kui varemgi, kuid ma käin seal alati jala. Ma magan hommikul kauem, ma ei leia, et ma hommikul seda lisaaega arvutis olemiseks vajaksin. Kui suve lõpus hakkasin laptopi kasutama, siis mul ei olnud pikka aega brauseri esiekraanil Facebooki, ma isegi ei pannud tähele, et see puudu on. Alles ülikooli algul tekkis vajadus Facebooki kui suhtlusvõrgu jaoks. Poodi minnes jalutan rahulikult, Kohilas olles sai poodi kiirustatud, et saaks asja kiiresti kaelast ära. Enam nagu polekski seda vajadust, et tahaks igapäevaseid asju nii väga kaelast ära saada. Ning õppimine on nüüd igapäeva loomulik osa, ma ei tea, mida vastata, kui minult küsitakse: "Mida sul homseks õppida on?". Sest, noh, nagu midagi ei ole..Terve selle nädala plaan on tühi... Aga kontrolltöö tuleb 3 nädala pärast ja eksam on jaanuaris. Jah, vot, õpingi nii, arvan, et kui õpiksin "homseks", siis olen järelikult juba hiljaks jäänud.

Ajast veel rääkides, siis ma olen kohutav planeerija. Põhimõtteliselt võidaks minult küsida, mis ma järgmine neljapäev trennis teen ja ma isegi teaksin öelda, et kas ma olen siis trennis ja kui olen, mida ma seal teen. Enda õppimise ja muu eluga on mul üpriski sarnaselt. Niiet kui keegi kutsub mind õhtuks välja, siis ma 90% ajast hakkan enda peas plaani ümber arvutama. Kui kaua see aega võtab, mis kell ma koju jõuan ning palju ma pärast seda veel teha jõuan? Siis mõtlen veel läbi, et kas tegemata jäävaid asju saab veel kuhugile lähipäevadesse mahutada ja kui saab, siis mille arvelt? Kui tundub mõistliks ohverdus olevat, siis muidugi ma tulen ka samal päeval välja, õnneks ma nii pedant ka ei ole.

Miks kaalub külm vesi rohkem kui soe vesi?

Küsimus on väga huvitav, aga ma alguses mainin ära, et külm vesi ei ole tingimata raskem kui soe vesi. Näiteks kui talvel vette minna, siis on kindlasti pinnal külmem, kui põhjas. Ja kui vesi on nii külm, et lausa jäätub ära, siis jää on ju isegi nii kerge, et hõljub vee peal. Vastus sellele on, et vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures.
Aga väga täpset vastust ma ei oska anda, see eeldaks põhjalikke keemiaalaseid teadmiseid ning fakte vesiniksidemete kohta. Aga pealiskaudselt rääkides, siis 4 kraadi juures võtavad vesiniksidemed just nii tihedalt kokku, et vee tihedus suureneb. Kui temperatuur vähenema hakkab, siis hakkavad vesinikud moodustama omavahel selliseid pikemaid ühendusi, mis lõpuks muutubki jää kristalliliseks struktuuriks, kus osakeste vahel on palju ruumi. Aga temperatuuri tõustes kaalub vesi samal põhjusel, miks teisedki ained: sest osakesed saavad rohkem energiat, liiguvad rohkem ja aine ruumala paisub.


Miks jäätukk, kui see saunalavale viia, aurab?

Tõenäoliselt see jäätükk sublimeerub ehk muutub gaasiliseks. Jäätüki pinnal olevad molekulid saavad palju kineetilist energiat ning selle arvel suudavad nad jää küljest lahti murda ning gaasina ära põgeneda. Need osakesed jätavad vedela faasi vahele ning muutuvad otse gaasiks. Kuna saunas õhk pidevalt soojuse tõttu liigub, siis tekkinud gaasiosakesed saavad jäätükki juurest ära põgeneda ja teevad ruumi uutele osadele, nõnda ka auramine jätkub.

Füüsika põhiküsimus?

    Laisa lausestuse ning küsimuse enda põhjal eeldan, et ka küsija õpib füüsikat. Ametlikult ju tegelikult mingit põhiküsimust pole, kui keegi mõistab füüsikat teisiti, siist  ta võib ka põhiküsimuse endale teisiti sõnastada. Aga ilma keerutamiseta, kõige levinumalt tunnustatud füüsika põhiküsimus on: mis on põhjuslikkuse põhjus?
   Loodusteaduse tudengile vist rohkem seletust vaja ei olegi. Põhjuslikkus on see, kui üks nähtus põhjustab teise, ehk lihtne põhjus-tagajärg toimimine. Näide on see, et soojenemisel kehad paisuvad - soojenemine ja paisumine on omavahel põhjuslikult seotud. Põhjuslikkus takistab meie maailmal kaosesse vajumast - kujutage ette, kui kõik toimub ilma mingi põhjuseta.
   Tänapäevane vastus eelmainitud põhiküsimusele on : fermionide(aineosakeste) ja bosonite(väljaosakeste) supersümmeetria (väide, et igael osakesele on olemas ka vastav supersümmeetriline kaasosake)

Ma täna targemaks, kangemaks, vanemaks kasvasin.

   Eraldasin päevast natukene aega, et ka siia jõuda. Õppimisega ongi kiireks läinud, eelmises postituses sõnasin vist ära.


   Pärast eelmist postitust hakkas ka üks abivalmis tütarlaps minuga msnis rääkima ning teate mida ma temalt teada sain? Ma olin Eesti Meistrivõistlustele võitnud 2 VIP piletit! Ja mul ei olnud sellest õrna aimugi! Ning ma just loosis osaledes mõtlesin, et kui ma tõesti võidan, siis ma lähen 100%, sest siis mind poleks eriti huvitanud, kuidas ma Tartusse tagasi saan. Samas ega väga suur kahjutunnet ei olegi, et selle pärast võistlusi alles teada sain. Kodus sai Live-Streamiga väga edukalt asja jälgida ning järgmine aasta tean targem olla.

   Tegelikult ma võidan üldse palju asju, viimane asi, mida ma võitsin oli vedela magneesiumi geel. Ja ma võitsin selle isegi peale nende VIP piletite võitu! Mul on lapsest saati õnnekäsi olnud. Kõige suurem asi, mille olen ma võitnud oli perega reis Taani ja sealse lõbustuspargi külastamine. Aga see oli juba mitu-mitu aastat tagasi ning see oli ka ühtlasi minu esimene lennukiga lendamine.



   Ma olen väga kerge unega, kui keegi minuga samas toas liigub siis ma ärkan automaatselt üles. Sestap kui te mind pasteerida soovite, siis arvestage, et see on väga raske. Mind on alati hämmastanud, kuidas inimestel on mingid utoopilised heavy-metal/karjuvad äratuskellad ning nad ei suuda isegi nende peale üles ärgata. Ja siis tavaliselt olen mina see, kes ringi käib ja kõiki üles peksab. Minul endal näiteks polegi äratushelinat. Mul on mobiil vibratsiooni peal ja piisab täitsa sellest, kui see kuskil laua peal hetkeks vibreerib (kui keegi saadab näiteks smsi) ning ma ärkan selle peale laksust üles ja isegi endamisi mõtlen, et kas seda kuidagi vaiksemaks ei saa panna. Ning täiesti tõsiselt ongi nii, kui see hommikul kuskil kajava laua peal vibreerib, siis mul hakkab kohe süda pekslema ning lööb adrenaliini laksu sisse ja iga hommik mõtlen, et miks see nii vali peab olema.

Inimene

   Mõned head küsimused olen ma ise siia kirjutanud, kui keegi on neid minu käest päriselus küsinud. Aga need on jah vaid väga vähesed, sest mind tegelikult üllatab, kuidas siin järsku nii palju neid küsimusi on. Ja mõned on ka päris andekad, isegi pole nende peale mõelnud.




Kuidas tolmuimeja töötab?

   Tolmuimeja sees on üks tiivik, mis on väga sarnane lennuki tiivikutele, ehk ta koosneb sellistest viltus teradest, mis panevad õhu liikuma väljast  sissepoole. Selline õhu liikumine tekitab tolmuimeja sees osalise vaakumi ehk vähendab seal sees olevat õhurõhku. Nüüd, kuna väljas on õhurõhk suurem, kui tolmuimeja sees, siis see tekitab õhuliikumist, mis on suunatud tolmuimeja sisse, sest õhurõhk peab püsima kõikjal võrdne. See on analoogne veega, mis üritab kõikjal hoida võrdset veepinna taset. Selline õhuvool töötabki nagu veevool, ta võtab endaga kaasa igasugu tolmuosakesi ja mida kõike veel, mida imetakse ning viib need tolmuimeja sees olevasse kotti, mis laseb õhku läbi, kuid tolmuosakesi mitte. Niimoodi kogunebki sisse imetud tolm sinna kotti.


Kuidas tekib tuul?

   Võtsin selle küsimuse, sest see kattub eelnevaga. Tuul tekibki õhus olevatest õhurõhkude erinevustest. Kindlasti olete kuulnud tsüklonist - madalrõhuala ja antitsüklonist - kõrgrõhualast. Õhk liigubki kõrgemast rõhust madalamasse rõhku, et neid tasakaalustada. Siin kehtib ka sama analoog, mis veegagi - vesi üritab hoida sirget pinnataset.


Ma järele jäänud vastan ka üsna pea ära, aitäh :)