But I'm stupid and still don't know if this is what I'm looking for.

    Ma olen Tartuga täiesti ära harjunud, mulle meeldib siin, ma armastan seda linna. Kohilas olles on isegi kuidagi võõras olla, nagu ma oleksin külaline iseenda kodus, iseenda toas. Aga jah, Tartus olen ma õnnelik, siin on nii palju asju, mida ma tegelikult igatsesin juba gümnaasiumis. Võib-olla ma olen tõesti natukene ära võõrandunud eelnevast elust, mulle on seda ka öeldud. Näiteks ma pole siia ühtegi enda endist klassivenda/klassiõde külla kutsunud, aga uued sõbrad on siin lugematuid kordi käinud. Ja mind siiamaani rõõmustab mõte, et ma käin ülikoolis, Tartu Ülikoolis.
    Ma mäletan veel enda esimest praktikumi - Kõrgem Matemaatika. Ma olin siis sellise energeetilisema õppejõu praktikumis ja ta tõesti 'seletas' esimese tunniga terve selle materjali ära, mis oli alles järgmise 2-3 loengu teema. Ja siis ma lihtsalt vahtisin seda tahvlit ja naeratus tuli suule, õppisime imaginaararve ja ma mõtlesin endamisi, et see on päris raske - see panigi mind naeratama ja ma oskasin nüüd negatiivsetest arvudest ruutjuurt võtta... Muidugi hiljem kohanesin ja see kõik ei ole sugugi raske, aga mulle meeldib ikka aegajalt nii teha, et loengu ajal ma justkui 'tsoonin' ennast välja ja vahin kõike seda, justkui ma oleksin alles gümnaasiumi esimestes klassides. Ja siis ma jälgin neid kahte tahvlit, mis on algusest lõpuni täis kirjutatud igasugu sümboleid ja tähti, millest ma pooli isegi ei mõista. Ma taipasin, et matemaatika on lõbus siis, kui sain teada, et 'd' tähte, mis seisab tuletise operaatorina saab vähemalt kolmel erineval viisil tähistada ja kõik 'd' tähed tähendavad erinevaid tuletisi. Ohh, ülikool.

Ma polegi enne tähele pannud,

kui halb

on ehitada oma elu

kellegi teise vundamendile

    Eile käisin ka Sillaotsa põhikoolis Teadusbussiga esinemas. Selline armas väike koolike sõbralike õpetajate ja õpilastega. Rääkisin sellest, kuidas tekib äikesemürin, kuidas lennuk lendab, kuidas kosmoses navigeeritakse ning ka soojuspaisumisest ja muust. Muidugi ka tegin katseid ja lasin mitmeid asju õhku - teaduse nimel muidugi. Esinemine läks vägagi hästi, kindlasti tahaks varsti jälle mingisse teise kooli minna.





Kuidas tekivad osooniaugud?
    Looduslikult tekivad need Päikesest tulevate ultraviolettkiirte toimel. Inimtegurite poolt põhjustatid osooniaukude põhjustamises süüdistatakse ennekõike freoone, mis on väga püsivad gaasilised ühendid. Freoone leidub eelkõige aerosoolides, konditsioneerides ja külmkappides. Freoon reageerib osooniga ja tekib hapniku ning hapniku radikaal (lihtsalt O), vähendades nõnda osoonikihti.

Miks kuusel okkad küljest ei kuku?

     Huvitav lisafakt on see, et okkad on ju ka ametlikult lehed (lihtsalt spiraalse kujuga, erinevalt lapikust lehest), kuskilt on meelde jäänud, et vahepeal ju õpetatakse, et on lehed ja on okkad justkui erineva liigiga oleks tegemist. Aga okkad kukuvad ikka küljest, lihtsalt mitte talvel kõik korraga, vaid vaheldumisi. Aga põhjus, miks nad talvel maha ei kuku on see, et nad on kaetud vahakihiga, mis takistab nende gaasivahetust ehk nad ei kaota enda okaste kaudu vett ja seetõttu ei ole neil ka mõtet neist loobuda, et hiljem tagasi kasvatama hakata.