Waiting for the time to run out

Pühendusega.

     Esimene semester sai edukalt läpitud: 43,5 EAP'd (ehk 1131 tundi tööd) ning keskmine kaalutud hinne 4,50. Järgmine semester tuleb ilmselt natukene kergem, kuna kõik ained, mida ma tahtsin võtta, kattuvad omavahel. Ja muidugi kevadel tulekski vist kergemalt võtta.

    Ma eile märkasin, et mul on siiamaani imelik enda blogist rääkida - ma justkui siiani ei oskaks endale teadvustada, et keegi seda loeb. Pealegi, siin on päris palju olnud selliseid teemasid, mida lihtsalt päriselus ei räägita ja ma ei usu, et ma neist ka niimoodi rääkida julgeks. Ning ma iga kord mõtlen ja imestan: "Mis sina mu blogi lugemisest saad?". Näiteks mõni õpetaja, kelle nime ma ei teagi, sest ta ei õpeta Kohilas või nii mõnedki inimesed, kes lihtsalt googeldavad nimesid.

    Ning eile ma alles taipasin, kui kaua ma tegelikult seda kõike kirjutanud olen. See blogi on juba 3 aasta ja 8 kuu vanune ja on see on selle ajaga palju muutunud. Mingitel perioodidel olen ma palju aktiivsem, samas teinekord ilmun siia vaid aeg-ajalt, et märku anda, et ma veel elus olen. Vahepeal kirjutan siia paratamatult igavamaid asju, kuigi enamasti siiski üritan asja ka enda jaoks põnevana hoida. Ma olen mänguline inimene, mulle meeldib mängida. See, et ma enamasti asju mänguliselt võtan on aidanud mind nii paljude asjadega edasi, kasvõi kooliga. Kool on vaid üks mäng.

Waiting for the time to run out

Kuidas söövitavad tugevad happed pinda, nahka jms?

    Väikese kõrvalpõikena ütlen, et see ei pea just tugev hape olema, et söövitada pinda. Seda võivad teha ka tugevad alused, erinevad alküülid, tugevad oksüdeerujad jne. Näiteks inglise keeles tähistatakse korrosiooni (roostetamine) ja söövitamist sama sõnaga - corrosion.  Kõik see söövitamine on tegelikult väga keerukas keemia, aga lihtsalt öeldes hape dehüdrateerub (kuivatab) nahka, mis lõhub nende struktuuri ja põhjustab ka valkude denaturatsiooni (valkude omaduste muutumist). Kõik see muudab naha selliseks, et ta oleks justkui ära sulanud osaliselt.
Sarnaselt on ka metalliga - H+ ioonid reageerivad metalliga vesilahuses, paberi puhul reageerivad nad tselluloosiga ja põhjustab selle lagunemist väiksemateks juppideks, mis lõhub paberi kiude. Ja nõnda on igal materjalil erinev reaktsioon, kuid enamasti on põhjuseks siiski H+ iooni reageerimine teatud ainega.

Lõppu ka üks väike 'asi', mis tekkis sellest, kui mul kell 3 öösel järsku uni ära kadus ning tagasi ei tahtnud tulla, aga selle asemel sain hoopis 5-minutilise loominguvajaduse:

Põlvili mudas,

nägu verine,

selg punetamas,

tallad lõhkised,

piisad tilkumas haavadele,

mil valge lipp käes,

sest sügiseses kadalipus,

kodupaigast eemal,

mälestuste rüpes

surra

ei taha keegi.