Uus algus

Suvel olen hakanud palju unenägusid nägema - pole ka ime, muul ajal lihtsalt ei jätku ressursse magamiseks. Enam pole kuigi ebatavaline see, et hommikul mäletan kahte või lausa kolme unenägu. Muudsugu imenippe teen seevastu vähem. Viimati tõusin Saksamaal telgis ööbides südaööl püsti, kompisin telgi lage ning kui teised üritasid mulle selgitada, et me oleme telgis, kostsin mina rahus: "Ma ei saa aru". Hakkasin vaikselt tagasi pikali lamama, kus ma olin tasakesi segaduses ning ka hirmul, üritas ka ise ennast rahustada ning magama sundida. Muidugi seda kõike läbi unesegase oleku. Tüüpiline mina.




25. august ning olen juba kolmandat päeva Tartus, kuigi koolini on veel nädal. Minu kirjutuslaud on kasvanud 2 korda pikemaks, televiisorialuse kohale tekkinud kapp, mis asendab ka televiisorialuse funktsiooni. Aknaid on siiani veel kolm, kuid pehme diivan on kadunud ning asendunud hoopis nelja tumbaga. Vana külmkapp asendunud uuega ning ootab enda uut omaniku korteri koridoris (ärge palun seda ära ärandage). Ning paljugi muud on muutumas või muutunud. Seda kõike põhjusel, mida ma oleksin võinud ka juba pikka aega tagasi siin teatada . H&S ei tähenda enam sugugi Holger & Saare, vaid Holger Saare & Sigrid. Head ajad on ootamas. Me kolisime kokku. Mina ja Tema. Meie.

Sindi

Eile õhtul, samal ajal kui mina Vene kultuurikeskuses nautisin Jan Uuspõllu mõtteid vanaisaks olemisest ning elu lõppemisest, lahkus meie hulgast minu koer, Sindi - täisnimega Volfrad Adel'Sindi. Eks tal oli ka omajagu aega antud, 14 aastat, mis on inglise kokkerspanjeli kohta täitsa palju. Kahjuks mina tema magama panekut ega matuseid ei näinud, kuigi oleks tõesti tahtnud kohal olla. Kuulsin kõigest sellest alles järgmine päev.

Siis otsustas mind üles äratada

Tema vanuse järgi määramise aja, mil tulime siia majja elama ning ka selle, mil mu vend esimesse klassi läks. Alles hiljuti sai näiteks selle järgi arutatud, et Sindi on 14, ahhaa, järelikult Oliveril lõpes ülikoolis teine aasta. Naljakas süsteem, aga toimiv.

Ajas varandust kokku

Siis olime mõlemad veel pisikesed

Tegelikult ütlesid arstid talle juba mitmeid aastaid tagasi, et ta ilmselt sureb. Nimelt arst, kes teda tollal opereeris, tegi vägagi lohaka töö. Ta ei lõpetanud operatsiooni korralikult, ta isegi ei puhastanud nii, nagu peaks olema elementaarne, kohustuslik. Sindi hakkas seest mädanema, teised loomaarstid väitsid, et ta ei pruugi ellu jääda ning arst, kes teda opereeris, kaotas pärast seda ka enda töö.

Ta armastas lund

Valvab

Muidugi ta pidas vastu, tema iseloomuga ei olnud tal muud valikutki. Ta oli ustav, väga ustav. Ta ei saanud ju veel lahkuda, ta pidi meid valvama, meie eest hoolt kandma. See oli tõesti mitmeid aastaid tagasi. Aga viimastel nädalatel ei olnud see enam nii kerge: tal oli käpa peal kasvaja, suur kasvaja ning peatselt oli ka suurem osa tema kehast kasvajatega kaetud. Kuigi õues ta käitus nagu kutsikas, kes jooksis ja haukus ja saba liputas, siis ta väsis kiiresti ära, hingeldas ja toas olles vaid magas. Ta pidas meie nimel tõesti kaua vastu, kuid lõpuks oli humaansem ta magama panna, sest viimasel päeval hakkas tal valus. Tõesti valus.

Tõeline poliitkoer

Lausa lendab

Ta maeti meie sauna kõrvale, tema jaoks tehti väike haud. Väike hubane haud, mida katavad nüüd küünlad. See on küll paratamatus ning teadaolev tõsiasi, et kodulooma võttes ta mingi aeg lahkub teie pere juurest. Kuid üritage seda väikelapsele selgeks teha. Üritage...

Puhka rahus

Eesti-Läti-Leedu-...

Eesti-Läti-Leedu-Poola-Saksamaa-Austria-Tšehhi ja veel mõnikümmend piiriületust ning 4890 kilomeetrit autosõitu ehk minu selle suve reis. Selle kilometraaži sisse kuulub palju istumist, öiseid teid, majutuse otsimist - ukselt uksele käimist, nii saksa kui ka inglise keelt, losse, palju mägesid ning tuulikuid, 39 kraadi kuuma, veepark, valuutade ümberarvestamine ning otseloomulikult ka hunnik vaatamisväärsuseid ja kohaliku toidu söömine.

Berliini võidusammas

Starbucks

Meie Neuschwansteini lossis

Gangsta shit

Neuschwansteini loss eemalt

No comment

Brandenburgi väravad

Tõeline ummik

Silmapilk

Saksa-Austria piir

Mina olen üldiselt see inimene, kes harjub välise keskkonnaga kiiresti ära. Üsna kiiresti tundus see täiesti tavaline, et alguses proovin saksa keeles rääkida ja kui sellega läbi ei murra, siis võib ju inglise keele appi võtta. Põhilised fraasid jäid juba täitsa külge ning sellest poolest aastast, mil ma saksa keelt õppisin, oli tohutult kasu. Muidugi oli naljakas olukord, kui käisime ukselt uksele ja otsisime väikeses külas kodumajutust. Olles selle lõpuks leidnud ning lahke naisega ka natukene vestelnud küsis ta, kas oleme Itaaliast. Vastasime küll ei, kuid hiljem, kui ta midagi küsis, vastasin siiski "Si".

Miks ei saa aatomituuma osakesi destilleerida ?
   Ma ei ole kindel, kas ma küsimuseset õigesti aru saan, sest destilleerimine ise on ju hoopis protsess, mida aatomituuma osakestega teha ei saa. Aga kui võtta seda osakeste eraldamisena, siis on ju see raadioaktiivsetel aatomitel täiesti võimalik. Samuti ka siis, kui anda piisavalt energiat, mis ületaks nende vahelise tugeva jõu, siis võivad prootonid ja neutronid täiesti eralduda.

Muidugi ma hoopis kardan, et sain küsimusest valesti aru, aga vastamata ka ei tahtnud jätta. Võiksite täpsustada :)