Saturday, March 8, 2014

Sa ei pea astuma sisse igast uksest, mis sulle avaneb

Kui ma üle-eelmises postituses mainisin, et võitsin kastitäie tervisetooteid, siis võin öelda, et minu loosiõnn ei ole veel kuhugile ära kadunud:


Kui käisin Rootsi kruiisil, siis laevas sai osta kokteili, millega sai kaasa loosipileti. Mittealkohoolse joogi eest sai roosa, alkohoolse joogi eest sai valge. Sigrid, teades minu õnne, andis mulle raha, et mina talle ostaksin, tõmbaksin pileti ja seda ilma talle numbrit näitama. Kõigi vahel loositi välja üks suurehinnaline sooduskupong, millega sai väga odavalt neljakesi uuesti rootsi tulla. Ja siis juhtuski nii, et tuli roosa lipik ja number 36 - täpselt minu oma. Laval sain voucheri kätte ja andsin Sigridile. Tore, et sain abiks olla.



Kerime edasi valentinipäevani. Eesti Pagaril oli kampaaniamäng, millega sai saata e-õnnitluskaarte laiali, valisin ühe ilusa välja ja saatsin Sigridile. Nädal-kaks hiljem teatati mulle, et ma olen võitnud. Ma ise ei mäletanudki, mida ma teinud olin vahepeal nii et arvasin, et mingid leivad jms. toidutooted. Aga vot, võta näpust - 250€ spaapakett Grand Rose Hotelli! Hommikusöögid voodisse, massaažid, päev läbi spa-s jms. Super mõnus, puhkus kulubki ära, nüüd tuleb ainult kuidagi aega välja võluda, et spaasse jõuda.




Saladuskatte all võin ka rääkida, et valmistun enda esimesteks kulturismivõistlusteks. Esialgu Lõuna-Eesti lahtised karikavõistlused ning seejärel Reval Cup Tallinnas. Valmistumine on raske, vaimselt kurnav. Toitu peab palju piirama -  ma olen viimased 2 kuud kaalunud ära viimsegi ampsu, mis mul suhu läheb. Ka pidudel jätan enamvähem silma järgi meelde, palju ma mida söön. Poseerimine võtab palju aega, on keeruline - iga päev pidev harjutamine ja harjutamine. Öeldaksegi, et ta ongi võistlusteks valmistumise hulgas, vähemalt vaimselt, üks raskemaid alasid. Tihti loengutes hoopis vaatan kella ja mõtlen, et palju mul aega järgmise söögikorrani on ja palju ma siiski süüa tohin..

Aga ma saan väga hästi hakkama, kindlasti postitan ja räägin siin ka, kuidas mul läks ja mis ma tundsin :)


Kuidas tekitatakes magnetväli magnetresonantstomograafias?


Huvitav küsimus, kuna ka minu bakalaureusetöös uuritavad raudoksiid nanoosakesi kasutatakse MRT-s kontrastainena 



Taust: magnetresonantstomograafia (MRI/MRT) on haiglas kasutatav meetod, millega uuritakse elusolendite siseorganeid, MRT tähtsaim element on magnet. Kindlasti olete CSI kriminalistides, Grey anatoomias või muudes seriaalides vastavat masinat kohanud:




 Vastus: Lihtne vastus oleks, et magnetiga. MRT-s võidakse kasutada kolme erinevat magnetit:

* Püsimagnet - kõige lihtsam variant. Püsimagnet tekitab pideva magnetvälja, mingit sisse-välja lülitamist ei ole, ilmselt on tegu kõige odavama variandiga. Muidugi on selline magnet meeletult raske, sellele ei saa magneetuvaid objekte lähedusse viia (pärast on neid võimatu kätte saada) ning ka magnetväli ei ole kuigi tugev.

* Elektromagnet - Tegu on tavalise vasktraadist keritud solenoidiga, millest lastakse vool läbi. Antud vool tekitab magnetvälja. Tundub alguses odavalt, kuid takistuse tõttu nõuab solenoid meeletult palju elektrivoolu ning ei tekita väga tugevat magnetvälja.

* Ülijuhtiv elektromagnet -. Ülijuhtivus on nähtus, kus aine eritakistus muutub madalal temperatuuril nulliks. Seda saavutatakse hoides magnetit vedelas heeliumis, umbes -270 kraadi juures. See lubab saavutada suuri voolutugevusi ning ka tugevaid ja stabiilseid magnetvälju. Ainsaks miinuseks on suured ehituskulud ning ka vedela heeliumi kallidus. Hoolimata sellest, kasutatakse seda tänapäeval enim.

0 kommentaar(i):

Post a Comment

© Development 2012 | Blogger Template by Enny Law - Ngetik Dot Com - Nulis