Everyone you will ever meet knows something that you don't.

"Some cause happiness wherever they go, others whenever they go."

Ahoi! Ikka veel tegutsen ja kiirustan ja õpin ennast targaks. Praegu on toredad ajad, sest kõik kohad on võõraid ja uudistavaid inimesi täis. Trennikoht on täis, kool on täis, isegi mõned auditooriumid on enamvähem täis. Samuti kodustame ka rebaseid siia Tartusse sisse. Võtsime Sigridiga enda hoole alla ka 3 füüsikarebast ja loodame, et sel aastal õnnestub meil piisavalt head mentorid olla, et nad siit ära ei põgeneks.



Mulle meeldib võimalikult palju erinevaid asju uurida, puurida, teada ja osata. Tihti õppeinfosüsteemis vaatan lihtsalt neid sadu erinevaid aineid ja mõtlen, et mida valida. Muidugi ma lõpuks seal väga palju midagi ei vali, sest kohustuslike aineid on juba piisavalt, et päevad kenasti õhtuni sisustada. Paratamatult ei jätku ka kõige muu jaoks aega, nii saatsin ka kevadel enda süntesaatori siit Tartust tagasi vanemate koju, sest ta seisis siin tühja.

Aga aju saab ka muud moodi üllatada ja värskena hoida. Minu arust on see uskumatu, kui palju on asju, mida me teeme automaatselt, ilma keskendumata, ning kui raske on neid teha teistmoodi. Näiteks, kunagi rääkis minu füüsika õpetaja, et kui ta hakkas staadioniringi teistmoodi jooksma, siis tal sattus aju sellest kohe segadusse. Võimalusi, mida muuta on palju. Näiteks, me paneme automaatselt alati sama jala enne pükstesse kui teise. Vastupidi seda teha on palju keerulisem või tundub ebaloomulik. Samamoodi näiteks kasutame üht kätt alati pudeli kinni hoidmiseks ja teist samal ajal korgi keeramiseks.

Tartus on päris palju ühesuunalisi tänavaid, kust ma tihti autoga läbi sõidan. Mõnikord ka satun neile jala, et vastassuunda kõndida ja see on päris lahe, kuidas ma siis järsku hakkan asju avastama, mida teises suunas liikudes ma ei märganudki: uhked majad, puud ja poed.

Varieerimine, inimesed! Kõik areneb varieerimisest!

Valmis kvantmehaanika loengusse minema

Life is terrifying

Minul said nüüdseks tööpäevad läbi ja võtsin endale enne kooli nädalakese puhkust, et vaimselt ja füüsiliselt tulevaks kooliaastaks valmistuda. Muidugi on selle jooksul käia vanematekodus abiks ning ka endal on nimekiri asjadest, mille tahaks enne kooli ära teha. Mulle meeldib end jalgadel hoida, tühja istutud päevad tekitavad morni ning jõuetu olemise, samas kui iga nimekirjast maha tõmmatud tegevus annab positiivsust ning tahet jätkata. Nagu pärast toakoristust tekib järsku energiat nii palju, et suudaks isegi teist korda veel koristada.

"When I was 5 years old, my mother always told me that happiness was the key to life.

When I went to school, they asked me what I wanted to be when I grew up.

I wrote down 'happy'.

They told me I didn't understand the assignment,

and I told them they didn't understand life." 

- John Lennon

Homme avatakse juba Ida-Euroopa moodsaim füüsikahoone, Physicum! Seega on oodata presidenti, füüsika instituudi direktorit ning muid ääretult tähtsaid tegelasi. Lisaks uuele mugavamale auditooriumile ootan ka uusi nanotehnoloogilisi võimalusi, eriti läbivalgustavat elektronmikroskoopi. Hetkel mul veel sellega midagi teha ei ole, aga kes teab, äkki satun ka kunagi uhkete masinate taha päris teadust tegema. Muidugi tehakse homme ka teadusteatrit, viiakse läbi ettevõtlusseminar, istutatakse puu, avatakse uus näitus jms. Aga tegelikult ma lähen kohale lihtsalt selle jaoks, et ekskursioonil osaleda, et ma esimesel koolipäeval seal ära ei suudaks eksida (kuigi see on vist paratamatus, millega tuleb leppida).

Samuti loodan, et hoones on uuemad liftid, mis inimesi enda sisse ei lukusta.


Oktoobris toimuvad ka Eesti meistrivõistlused kulturismis, kuhu mina see aasta kahjuks ei jõua. Otsustasin, et olen tubli ja keskendun pigem koolile, millele lisandub ka bakatöö tegemine. Kerge see ei saa olema, sest ainepunkte on ikka sama palju nagu tavaliselt, aga lisatööd lihtsalt tekib.

Tuut-tuut!

Kas te olete rattaga sõites mõelnud, et autojuhid on mölakad? Või siis autoga sõites imestanud, et mis neil ratturitel viga on? Viimasel ajal olen olnud vaheldumisi nii rattur kui ka autojuht ja nagu ikka, siis üldine arusaam on ikka selline, et kõikjal on neid mölakaid. Rattaga sõites ei taha autojuhid mind miskipärast üle tee lasta ka pikema ootamise peale ning minu tulles igasugu anna teed märke ei arvestata, ükskõik kui lähedal ma olen. Samas ma pole ka üks neist, kes keset autoteed 10 km/h sõidavad ning liiklusseadustest midagi ei jaga.

Mölakaid on kõikjal: aja lihtsalt rahulikult enda asja, samal ajal eeldades, et kõik liiklejad on maniakid, siis lõpeb kõik hästi. See on geniaalne nõu, mis võib päästa nii mõnestki õnnetusest.

Sattusin ka tARTuffile -Tartu Armastusfilmide Festivalile. Tegemist on väga mõnusa üritusega, mille raames näidatakse raekoja platsil kuue päeva jooksul erinevaid filme. Et päike ei segaks ja olemine mõnus oleks, siis filmid algavad muidugi hilja õhtul või lausa öösel. Kõige toredam on see, et üritus on kõigile tasuta!
Ekraan ja ka heli olid väga võimsad, nagu kinos oleks. Naljakas oli istuda rahvast täis raekoja platsil ning kuulda seda valitsevat vaikust, mis tavalistel õhtutel oleks seal võimatu, aga mitte täna.
Ise saabusin kohale natukene liiga hilja, kõigest pool tundi enne filmi algust ning kõik mõnusad istekohad olid juba täis. Õnneks sain endale kõva istekoha väikesel kivitrepil, mida kasutasid restorani teenindajad ning kus varjas ekraani üks suur lillebukett. Aga elamus oli tore.
Vaatasin filmi "Lapsnõid", mis oli kauge klassikalisest armastusloost. Ise ma poleks selle filmi otsa tõenäoliselt kunagi sattunud ning isiklikult poleks ma seda valinud ka suurele rahvamassile näitamiseks - verine, julm ja kohati vastik. Kuigi filmina võib öelda, et täitsa okei oli.

Kiire puhkus

    Olen suutnud antud suve kuidagi eriti kiirelt elada, kaht jumalat korraga teenida ei ole lihtne. Hommikul varakult tööle ning pärast seda võimalikult kiiresti trenni, kuna spordiklubi pannakse suvel varem kinni. Tagasi koju, natukene süüa ja magama. Sellises produktiivses nõiaringis olen kinni, kindlasti tuleb kasuks. Kuidagi suutsin ka nii, et kõik nädalavahetused on juba juunikuust alates kinni planeeritud.


    Aga olen õnnelik. Tööl on mõnus, laborant on tore olla ja trennis läheb hästi. Ainult hommikused ärkamised ja õhtud on rasked, ehk just need ajad, mil ma kodus olen. Teate küll, üksinda väikeses korteris ning aju ja füüsis on selleks ajaks nii surnud, et täitsa ajusurnu tunne. Üks miinus minu väikesel katusekorteril on see, et katuseplekk läheb päevaga nii soojaks, et kui õhtul magama minnes näitab väline termomeeter ~17 kraadi, siis toas on mul püsivalt 27-29 kraadi, ükskõik kui lahti ma selle akna ka ei teeks. Terve katus oleks nagu suur päikesepatarei, mis elektri asemel toodab soojust. Muidugi ma veedan toas nii vähe aega, et see segab ainult minu öist und ja päevast ajutegevust.

    Nagu iga aasta, sattusin sinna nõiaringi, et 'hakkan sellest aastast veel korralikumalt õppima'. Ehk mul on tore nimekiri, mida ma suvel kõik ära teha tahaks. Alustasin kvantmehaanika lugemise ja õppimisega, aga nagu ikka, siis pärast üht-kaht korda kadus see tahe ja jõud ära ning ilmselt lükkub kuskile sügise keskele, nagu nende suurte hurraga püstitatud eesmärkidega ikka läheb. heh.

Miks ei saa muuta gravitatsiooni energiaks?

     Otseselt gravitatsiooni kui sellist ei saa energiaks muuta, kuna gravitatsioon on jõud, aga energia on noh.. energia. Põhikoolist teame, et töö, mis iseloomustab energia hulka on seotud jõuga valemi A = F*s kaudu, kus A on töö, F jõud ning s teepikkus, mis selle jõu mõjul läbi tehakse. Seega need kaks pole omavahel võrdsed, kuid nad on omavahel seotud.

     Küll aga tänu gravitatsioonile on olemas selline asi nagu potentsiaalne energia, mis maapinna suhtes avaldub kujul E =m*g*h, kus E on potentsiaalne energia, m on keha mass, g on kiirenduskonstant (see kuulus 9,81) ning h on kõrgus maapinnast. Seega tänu gravitatsioonile on siiski meil olemas potentsiaalne energia, mida saab ka teisteks energia liikideks muuta. Näiteks keha langemisel muutub see kineetiliseks energiaks ning mõneti ka soojuseks.

     Aga rakenduslikum näide, kuidas kasutatakse gravitatsiooni energia tootmisel on hüdroelektrijaamad. Vesi voolab ja langeb tänu gravitatsioonile ning paneb sealsed turbiinid pöörlema ja seeläbi toodab generaator elektrit. Ehk sisuliselt toimub seal vee potentsiaalse energia muutmine elektrienergiaks ning seda tänu gravitatsioonile.

Kill your heroes

Don't you worry we 

love you more than you know.

Suvi?

Juba mitmendat korda
kontrollin viiendat elementi.
Kuhugi ei torma -
maksan jaanipäeva
ja veel paar senti.

Viies element - see eeter
Eeter, eeter... tetraeeder?
Mina, valgusesarnane olend,
pimedusest erinev olen.
Neljamõõtmelise aegruumi
viies lisand.
Siin istudes oma aja isand
pärast seda eksamit aga
tavaline maamats.
Mina, Minkowski ruumi isand,
olen nüüd maakas.

Head suve!


Sellega annan märku, et viimane eksam, erirelatiivsusteooria, on minul tehtud ning nüüd jääb järgi vaid kahel ainel veel tulemusi oodata. Sellega on kaheks kuuks kooliga lõpp. Varsti jälle! :)

Ülikool