Meil oli tulevik, nüüd on meil minevik

In fear of missing something vital from my own existence

Kindlasti märkasite, et ma olen enda blogikujunduse ära muutnud (seda on raske mitte märgata), loodan, et olete uuega rahul. Mulle endale väga meeldib, palju mugavam on kirjutada ka! Muutsin küll tiitli all olevat teksti, kuid traditsiooni mõttes piirdusin jällegi "Alice Imedemaalt" tsitaadiga.


Vahepeal arendasin edasi eestikeelset informatsiooni allikat ehk kirjutasin vikipeediasse sellise toreda artikli: https://et.wikipedia.org/wiki/Kvanttäpp


Lisaks osalesin ka esimest korda Eestri Meistrivõistlustel Kulturismis ja Fitnessis, mis kahjuks seekord ei läinud kuigi hästi. Andsin küll endast parima ja ka ettevalmistus läks hästi (leidsin, kuidas enda jaoks dieeditamist palju inimlikumaks teha - lihtsalt öeldes jätsin lihtsalt hommikusöögid vahele), kuid head kohta ei saavutanud. Põhjus on tegelikult väga lihtne - sügisel on väga vähe võistlejaid, sest noh, nii pühendunuid inimesi, kes oleksid nõus juba suvel dieeti pidama on vähe. Seega tõsteti kategooriad kokku ja mina, kergema kaalu poiss, võistlesin endast märgatavalt suurtematega.

Sellest tulenevalt otsustasin ka, et seekord kevadel ei võistle - pidevalt nälgides ei saagi suuremaks kasvada. Enam ma ei teagi, kas või kunas ma üldse võistlen, järgmine aasta olen Ameerikas ning edasi ei tea, kus või kes ma olen. Igatahes juunioriklassi võistleja kindlasti mitte.

Üks asi, mis mulle fitnessi juures meeldib, on see, et enamik asjaarmastajad oskavad uut infot esialgu kriitilise pilguga vaadata kuniks tegu pole tõestatud asjaga. Võin isegi üles tunnistada, et olen lugenud igasugu biomehaanika või sporditeaduste publikatsioone sama palju (või isegi rohkem) kui füüsikaga seotud väljaandeid.

Olgem ausad, selliseks kriitiliseks pilguks on ka põhjust - kuskilt kõrva tagant meenub üks Ameerikas läbiviidud uuring, milles selgus, et umbes ~10 % apteekides ning spordipoodides müüdavatest toidulisanditest tõesti teevad ka seda, mis pakil lubatud on.

Vahepeal tundub isegi huvitav mõelda, et kui levinud tegevus söömine on ja kui vähe keskmine inimene söömisest teab. Räägitakse igasugu imeravimitest või mingitest erilistest toitudest või valgupulbritest vms. mida 'kohe kindlasti' sööma peab. Tegelikult päeva lõpus loevad suuresti ainult söödud ja kulutatud kalorid. Kui kulutad päevas 2500 kcal ja sööd sisse 3000 kcal, siis ei ole vahet, kas see tuli jäätisest või sõid ainult spinatit koos mingite rasvapõletajatega - kaal tõuseb ja ka rasva lisandub. Analoogselt, kui teed palju trenni ja kulutad 3000 kcal ning sööd ainult 2500 kcal saia või 2500 kcal valgupulbrit, siis kummalgi juhul ei ole võimalik lihast kasvatada. Tegelikult lihtne, onju?

Tegelikult olen täiesti teadlik, et toidulisandid ja tervis on suur tööstus, mis paratamatult peab kuidagi raha teenima. Lisaks ka igasugu vanarahva teadmised (hommikul peab sööma jms.) ning suurfirmade poolt sponsoreeritud tegelaste promo. Meenub ka üks huvitav infokild, mida hiljuti lugesin. Nimelt doktor Oz'i pole seepärast kohtusse kaevatud, et tegelikult ta ei väida ise kunagi midagi valesti. Ta kas väidab, et keegi teine on nii öelnud või kutsub saatesse külalise, kes tema eest toodet reklaamib või siis segab selle korrektse infoga kokku. Näiteks "See dieeditablett töötab ainult koos õige toitumise ning treeninguga". Ehk kui see ei tööta, siis järelikult on toitumine ja trenn vale, mitte tablett vigane. 

You can do anything - but you wont.

Head uudised! Minu esialgne ülikoolide valik tuli (5 ülikooli, nende hulgas ka 1 erakool), kuid ma hetkel neid nimetama ei hakkaks, vaid alles siis kui see üks ja kindel selgub. Hetkel võin ainult seda öelda, et USAs on ikka võimsaid kohti küll... =)

Vahepeal tegin ära ka GRE testi (Graduate Record Examinations), mis oli ikka paras pähkel. Algselt oli plaanis, et pean minema Soome tegema spetsialiseeritud ehk GRE füüsika testi, kuid selgus, et piisab üldtestist. Koosneb see siis kolmest osast: matemaatika, analüütiline kirjutamine ja keeleline osa.
Suurim lootus oli matemaatika peal, sest see minu jaoks muidugi kõige tähtsam ja eks ma ühte-teist jagan ka, kuigi seal oli selline imelikum matemaatika, mida peab suuresti peast tegemaa, sest arvutamiseks pole aega, näiteks:


Selle vastus on see, et kõik, ehk A, B ja C on õiged.

Seejärel analüütiline kirjutamine, mis on küll keeruline, kuid mitte kõige hullem. Enda kurbuseks selgus, et Eestis miskipärast (mujal väga mitte) tehakse seda testi paberil, ehk ma pidin käsitsi kõik esseed kirjutama. Muidu ei oleks hullu, aga kahe essee kirjutamiseks antakse aega vaid tund aega ning nende kirjandite mahud on soovitavalt 600 sõna. See tähendas, et mustandiks (ega mõtlemiseks) aega väga ei ole. Ning muidugi, nagu sõna analüütiline vihjab, siis vähemalt ühes essees tuli argumenteeritult analüüsida etteantud tekstilõiku.

Ning lõpetuseks keeleosa.. Oeh, see oli kõige karmim. Eks see ole koostatudki nii, et see oleks raske ka neil, kes on terve oma elu ingliskeelsetes maades elanud. Selle kohta on antud välja meeletult palju igasugu väljaandeid pealkirjadega "1500 definitsiooni, mida GRE testi jaoks vaja läheb", "3000 kriitilise tähtsusega sõna" jms. Ma õppisin kuskil ~100 uut mõistet selgeks ja minu õnneks 1 neist ka töösse tuli (hea seegi, sest aega oli mul vaid kuu).
Näited vist ilustavad hästi:
Siin tuleb puntki saamiseks valida kaks sõna, mis annaksid samatähendusliku lause

Ning siin kõik kolm lünka õigesti täita:

(Esimese vastus on AC ja teise vastus on BEG)

Nüüd teate, mis teid ees ootab, kui otsustate magistrisse või doktorantuuri välismaal minna. Ma olen väga õnnelik, et Fulbright minu testitegemised kinni maksis, sest üks testikord maksab ~200$, kuid eks ta kandideerimisprotsessi paratamatus ole =)

Tegelikult mul on ka juba tulemused teada, enne tegemist panin endale arvulised eesmärgid ja ennäe, üpriski lähedale ennustasin:

matemaatiline 165/170 (eesmärk 167) - top 10% tegijatest;
keeleline 156/170 (eesmärk 153) - top 29%;
kirjalik 4.5/6 (eesmärk 4) - top 20%.

Hindamist ma kommenteerida ei oska, see väga keeruline, aga nagu näha, siis igati tipp-topp, loodame, et koolidele ka sobib :)

Ning edaspidi kirjutan testidest-värkidest natukene vähem ja rohkem muust.

Ameerika ja rotid

Sellised toredad uudised, et mul õnnestuski Fulbright stipendiaadiks saada! See tähendab seda, et järgmisel aastal jätkan enda magistrikraadi juba Ameerikas - praegune õppeaasta läheb nende silmis tegelikult mul bakalaureusekraadi alla, kuna teadupärast on USA-s bakaõpe 4 aastat.
See tähendab hulgalist tegutsemist, palju elumuutvaid otsuseid, ootusärevust, teadmatust ja igasugu emotsioone, mida kaugele kolimine endaga kaasa toob.

Peagi hakkab pihta koolidesse kandideerimine, kuid antud programmi juures on huvitav see, et mina ei saa koole valida, vaid seda tehakse minu eest. Eriala küll määran ise ja selleks on nanotehnoologia/nanofüüsika/nanoteadus/nanomiski, kuid kuni viis kooli määravad nad ise, kandideerivad mind neisse ja seejärel saan valida nende koolide hulgast kuhu sisse sain. Selles mõttes on hea lihtne, sest teadupärast on see kandideerimisprotsess äärmiselt tülikas ning ka rahalises ja ajalises mõttes kulukas.


Seni olen juba ära teinud TOEFL testi (Test of English as a Foreign Language), mis on sisuliselt inglise keele eksami raskem versioon. Lugemine, kirjutamine, kuulamine ja rääkimine. Ainult, et loenguid saab kuulata ainult ühe korra ja nii rääkimine/kirjutamine on kuuldud/loetud asjade kohta, mitte puhtalt essee vormis.
Vastuvõtmisprotsessis on selle testi tulemus pigem lävendipõhine, ehk kas saad sisse või ei saa. See tähendab,et kui saada skoor vähemalt 100/120, siis sellega peaks peaaegu kõikjale saama (enamasti nõutakse kuskil 90), kui vähem saad, siis on bye-bye.

Ma väga selle pärast ei muretsenud ja läkski hästi:
Lugemine 30/30
Kuulamine 30/30
Rääkimine 24/30
Kirjutamine 29/30

Ehk oli teada, et rääkimine ongi kõige raskem osa, kuna sa pead rääkima arvutimikrofoni ning seda samal ajal kui 10 inimest samas toas enda arvutisse rääkida üritavad.



Teine tore uudis on see, et me võtsime endale rotid! Saage tuttavaks:

Genka!

Lible!

Genka ja Lible!

Neist on õudsalt keeruline pilti teha,
kui nad just ei maga.

Nad ronivad kogu aeg üksteise otsa.

Seni oleme tublid vanemad olnud, rotid on elus ja terved, jooksevad ringi ning närivad minu riideid miskipärast katki (mu uus kampsun!).
Otsustasime rottide kasuks, sest nad on kohutavalt targad, neid saab õpetada rotivetsus käima, nime peale tulema ning mõned on isegi õpetanud neid asju tooma. Muidugi nende loomulik tarkus paistab välja ka, nad juba teavad, kuidas ust lahti tehakse, kuid õnneks pole veel piisavalt suured, et suudaksid linki alla vajutada. 

Miks saab inimene lennukiga reisides radioaktiivset kiirgust?

See vastus pidi küll kaua ootama, aga põhjendus on tegelikult väga lihtne: kosmiline kiirgus. Kõrgemal lennates ei ole atmosfäär, mis osaliselt kiirgus hajutab, nii suure tihedusega ehk on vähem kaitsekihte. Olen kuulnud, et paljusid piloote käsitletaksegi kui kiirgusega seotud töötajaid, kuna selline intensiivne igapäevane kokkupuude paratamatult võib põhjustada terviseriske.

Isadepäev

Õhtulauas ütles alati mu isa,

et täiskuuga ei räägita.

Arvasin, et kui tähistaeva poole kisan,

siis tühja lõpmatusse röögin ma.

Või kuu helgiv pale nõnda õel,

et hüüab mulle tagasi

sõnadega, mis kui nõel.

Nüüd kui olen vanemgi,

siiani ei tea, mis isa mõtles.

Või mina ise kuulsin valesti,

sest suu tal oli täis.

... on asju vol 2.

Lubasin veel toimuvast kirjutada ning seda ma teengi.

Endalegi üllatuslikul kombel ei ole ma kirjutanud siin ReLaDe-st ehk väiksest, kuid asjalikust, viieliikmelisest meeskonnast. Lahtikirjutatuna Reusable Laundry Detergent, meie eesmärk on luua taaskasutatav pesupulber, mis baseerub nanoosakestel, mida sünteesisin enda bakalaureusetöös.
Kujutage ette, kui mugav oleks elu, kui ei peaks enam poes pidevalt pesupulbri järgi käima ning seda masinasse laadima. Pesumasin ise korjab pesupulbri tagasi masinasse ning taaskasutab seda mitmeid ja mitmeid kordi uuesti. Selline tehnoloogia ei ole ka üüratult kallis, läheb vaja vaid antud nanoosakestel põhinevat pesupulbrit ning väikest magnetitega lisa pesumasinale.

Selle ideega osalesime ka Climate Launchpadis, mis on Euroopa suurim säästva tehnoloogia äriideede konkurss. Esialgu pääsesime Eesti finaali, mistõttu sain osaleda Käsmus kolmepäevasel intensiivsel koolitusel, millele järgnesid veel mitmed väiksemad. Finaali pääsenud 8-st hämmastavate ideedega meeskonnast said Amsterdamis toimuvasse Euroopa finaali pääsu vaid 3. Õnn naeratas meile ning olime teine meeskond, kes sinna pääses. Minu jaoks oli tegu hämmastava edasiminekuga.

Finaal toimus eelmisel reedel Amsterdamis, kuid mina olin sel hetkel kahjuks Belgias. Kuigi Amsterdam oli ühe rongisõidu kaugusel ei olnud mul võimalik sinna ka ise kohale minna. Finaalis osales 82 tipptasemel idufirmat, kuid meie meeskond, müts maha nende ees, suutis pääseda võimsas konkurentsis kolmandale kohale! Tõeline võit, kui juba finaali pääsemine oli suur au, siis kolmas koht, selliste revolutsiooniliste ideede keskel.. Kindlasti kuulete selle idee arenduskäigust veelgi.

Postimees:
"Ma arvan, et nad hakkavad meid vihkama!" - Tartus hautakse revolutsiooni pesupesemises
Forte:
Tartu idufirma: tulevikus pole pesupulbrit enam vaja
Ärileht:
Eesti idufirma tahab uuendada äärmiselt vanaaegset tegevusvaldkonda
Tarbija24:
Idufirma: pesupulbrist saab ajalugu
Alkeemia:
Eestlased võistlevad Euroopa suurimal säästva tehnoloogia konkursil

Lisaks ka artikkel Postimehe paberkandjal ning Rainis külastas ka ETV saadet Ringvaade:
http://menu.err.ee/v/uudised/elu/989d0bcb-466d-4f2c-a0bf-885c8e0d889f/eesti-teadlased-motlesid-valja-uudse-pesupulbri
Kui juba, siis juba kõikjale korraga ja millal siis veel kui mitte kohe.

Teine tähtsam sündmus on minu katse läbida magistriõpingud hoopis Ameerikas. Nimelt leidsin ühe stipendiumi (Fulbright Program), mis seda võimaldaks, ning otsustasin sinna kandideerida. Tööd, mida pidin selle jaoks tegema, oli üllatavalt palju. Kirjutasin mitu esseed, täitsin kümmekond lehekülge andmeid ning isiklikke detaile ja kogusin endale kolm soovituskirja. Ühel hetkel aga avastasin, et antud stipendiumil on olemas ka enda vikipeedia leht ning see, mis ma arvasin lihtne õpiprogramm olevat, on hoopis maailma kõige prestiižsem programm. Vikipeedia sõnul on 53 antud programmi lõpetanut võitnud Nobeli preemia ning 78 on võitnud Pulitzeri preemia. Kui minu silmad juba enne särasid, siis pärast seda lõid need leekidesse..

Eelmisel nädalal sain kirja, kus seisis, et ma pääsesin järgmisesse vooru ning mind oodatakse intervjuule... tulevasel reedel...
Võite kujutada ette mu pettumust, mõeldes, et ma ei jõua mingit moodi selleks ajaks Belgiast tagasi Eestisse. Ma küll uurisin variante, kuid mul on kehtiv tööleping Euroopa Komisjoniga ning samuti on lennupiletid ostetud ja hotell broneeritud.. Õigeks ajaks Tallinna lendamine oleks olnud äärmiselt kallis ja keerukas protsess või lausa võimatu.

Õnneks, minu suureks lohutuseks, sain USA saatkonnast loa viia intervjuu läbi Skype teel. Kindlasti annab see küll mulle komisjonilt miinuspunkte, kuid sellegi poolest olen õnnelik ning ma ei jõua homset intervjuud ära oodata. Hoidke mulle pöialt, mulle antakse võimalus tõestada, et olen enda unistuste vääriline.

... on asju vol 1.

Järsku on nii palju juhtunud ning muidugi tuleb kõik korraga. Asjad aina loksuvad ja loksuvad ning lõpuks jäävad kuskile paika, seni õnneks siiski õigetesse kohtadesse.

Hetkel olen Belgias ning esimene töönädal tuumafüüsikuna on edukalt möödunud. Hotell on tore ja töökoht on ka väga uhke, aga riigist endast ootasin midagi enamat.. Mingit filmidest nähtud vahvli-maaniat siin igatahes pole, selliseid asju kohtab ainult suurtemates turistikeskustes. Väga palju siin näha-teha ei ole, enamik kohti sulgevad uksed tööpäeviti varaõhtul ning laupäev/pühapäev enamasti uksi ei avatagi. Töökoht on väga uhke, töötan kiirendiga ning keskkona on tugevasti turvatud - mul on 3 erinevat kiipkaarti ning siin puudub turvakaalutlustel isegi internet. Saadud kogemus on muidugi hindamatu, tore on uues riigis mõnda aega elada ning rahaline seis ei luba ka kurta. Elamine on siin küll kallis - korraliku sooja toitu hinnaga alla 30€ naljalt väljast ei leia.

Palju jalgrattaid nagu madalmaades kombeks

Osa kiirendist

Palju monitore

Igalpool automaadid, isegi saiapätse saab

Kõik kohad on kebabi, pitsa, poola jms. söögikohti täis

4-korruseline raudteejaam seest

4-korruseline raudteejaam väljast

Chinatown

Kes chinatownis ikka riisi vähema kui 20 kg kaupa ostab?

Liiga palju kõndimist

Järgmine nädal naasen koju ning siis tuleb üks suur järgiõppimine ning muidugi samal ajal ka uuel materjalil kannul püsimine. Kuna nüüdsest olen sunnitud keemiat õppima, siis võin end rebasena tunda - ei ole ma keemiast aastaid kuulnud ning ka gümnaasiumis oli see tase selline nagu ta oli..
Aga nagu ütlesin, siis on selle nädalaga nii palju juhtunud, et pean jätkama järgmises postituses, mis loodetavasti kohe varsti tuleb.
Kahekümnendad on tõepoolest nii kiire aeg, et aegajalt tekivad raskused järel püsimisel, kõik tuleb ju korraga.