Holger in the states: day 171. School and vacation

Kadusin jälle ära, eksamite ajal tegin eksameid ja puhkuse ajal.. puhkasin.

Eelmise semestri lõpp kiskus siin päris keeruliseks. Kui Eestis oli tavaliselt mingi periood eksamiteks valmistumiseks, siis siin antakse selleks täpselt üks päev. Loengud saavad läbi, üks päev vahet ning järgmisest päevast alates võivadki eksamid alata! Sarnaselt, kui Eestis jaotatakse eksamid üpriski suure ajavahemiku peale (kuu või nii), siis siin on ette antud kindlad päevad, tavaliselt alla 10 päeva. Seega eksamid tulevad üsna tihedalt ning nendega läks vägagi kiireks.
Õnneks elasin selle perioodi unetult üle, kuigi suutsin ühele eksamile tunni võrra hiljaks jääda (ja selle tulemusena ka halvema hinde saada), aga olin lõppude lõpuks ka ise positiivselt üllatunud enda tulemustes.

Vaheajast pikemalt ei räägi, kui seda, et läksin jõuludeks ja uueks aastaks koju, kuna mul veel töökohta ei ole, siis on võimalik, et need olid ainukesed pühad, mil mul selleks vaba aega oli. Sisuliselt tähendas see kaks ja pool nädalat lihtsalt puhkust, lebotamist ning sõprade, pere ja lähedastega koos olemist.

Jõudsin Eestisse päeva hiljem kui planeerisin, sest lend jäi lennutormi tõttu ära, kuid õnneks sain ühikasse tagasi tulla. Siis tagasi lennates oli jälle New Yorkis lumetorm ja pärast pikka jamamist sain seal nädalavahetuse kinni makstud hotellis veeta. Seega olin megaõnnelik, et mul järgmine lend ära tühistati, sest see oli alati üks mu unistuste kohtadest ning kuna elamine on seal vägagi kallis, siis säätsin ka hotelli pealt päris mitu sada.

Empire State Building

Maailma suurim pood

The Big Apple

Salateenistus (mitte nii salajased)

Lausa imelik oli näha sellist arhitektuuri pilvelõhkujate keskel

Rockafeller Building - selle maja tipust on ka järgmine pilt!

Central Park natukene teise nurga alt

Vana hea Times Square

Hetkel, kui semester alles hoogu kogub, kasutan mina vaba aega natukene elu üle järele mõlemiseks. Näiteks otsin järgmiseks õppeaastaks korterit kuskile linnakust väljapoole. Sest kuigi elan siis korteris koos kolme boksinaabriga, siis sellest hoolimata ulatub ühikatoa arve kuskile ~800$/kuus. Samas elades kuskil paar minutit kaugemal saaks langetada ka selle kuskile 550$/kuus, mis tundub naljakas, sest Eestis eladas oli vastupidi, et ühikad märgatavalt odavamad.

Teisalt mõtlen, mida ma enda eluga peale tahan hakata. Siia tulles mõtlesin, et võiks maailma muuta, Nobeli auhinna järgi minna ja teadust teha. Külastasin siin ka mõnda aega kaht laborit, mis on enda alas maailmatipud, üks seotud päikesepatareidega, teine süsinikmaterjalidega. Esimeses ei pakkunud teema nii palju huvi, kui algul arvasin ning teises ei olnud laborijuhataja kuigi meeldiv. See pole küll lõplik, aga olen otsutanud ilmselt akadeemia asemel tööstusesse minna. 

Akadeemias on kohtade saamine pea võimatu, selleks peab aastaid järeldoktorantuuris ringi reisima töökohtade vahel, palk on olematu ning töö 7 päeva nädalas nii päeval kui öösel, samas palk aga kordades vähem kui mujal. Äsja kraadi saanud füüsiku palk siin tööstuses on keskmiselt kuskil 6000$-7000$, kuigi noh, mind lüüakse siit riigist muidugi välja, seega see selleks.

Aga leidsin ka ühe labori, kes tegelevad sellega, mida minagi teha tahaks ning kuhu ma koha sain. Kui enamik kohad saavad enda rahastuse kaitseministeeriumilt või siis riiklikest fondidest/organisatsioonidest, siis neil tuleb kõik rahastus erinevatelt firmadelt, mis tähendab, et erasektori huvi antud ala vastu on suur. Mis nad aga teevad, sellest räägin hiljem, siis kui ma seal ka tööle asun.

Holger in the states: day 103. I'd like to write a poem in English

I'd like to write a poem in English...

But the words don't sound as they're written,

with phrases so alien they can't make me feel.

As by torpidity I've been smitten,

leaving my emotions immobile.

Ma tahaks kirjutada eesti keeles,

kuid sõnad kõlavad nii kohmakalt,

keelereeglid püsivad vaevu meeles

ning lausestus mul veelgi rohmakam.

I'd like to write a poem on your skin,

drag my fingertips across your body,

while I think of everything that has been.

I'd like to write a poem on your heart,

make your breathing heavy, leave your lips ajar.

But the calling of my life drove us apart,

and now, your heart is too far.

Blue Ridge mountains.

Madu.

No comment.

Suutsin enda seni purunetamatuks pidanud telefoni katki teha.

Frititud oreo-küpsised. Maitses nagu diabeet.

Hommikuhelvestekoogid!

Füüsika.

Burger kahe glaseeritud sõõriku vahel. Maitses nagu veel tugevam diabeet.

Hiiglaslikud jänkud!

Minu esimene nikerdatud kõrvits!

Holger in the states: day 28. School!

Aeg möödub nii tegutsedes, et ei ole aega kõigest järge pidada.

Paljud kohalikud arvavad, et ma saabusin siia just kõige lõbusamal hetkel - valimiste ajal!

Esiteks algas mul kool, mis on märgatavalt erinev eesti süsteemist. Mul on kõigest 3 põhiainet erinevalt 7-10 ainest, mis mul varem on enamasti olnud. Samuti kestavad loengud keskmiselt kõigest ~tunni ning väga palju õppetööd nendes ei tehta - pigem vastatakse küsimustele, arutletakse ning antakse meile teada, mida me teadma peame.

See-eest saab iga nädal igas aines uue kodutöö, mis on kohati päris karm. Esiteks, teema on võõras ning kõik tuleb ise kuidagimoodi selgeks õppida. Teiseks, ülesanded on kõrge tasemega ning enamasti ka mahukad. Tsiteerides minu õppejõudu siis, "ärge muretsega, see ülesanne teil eksamisse ei tule, kuna selle tegemine võtab kuskil viis-kuus tundi." Kena! Ning enamasti antakse uued kodutööd juba enne, kui eelmise pead ära andma.

Kui ma siia saabusin ning koos sõbrannaga lennujaamas takso peale istusin, siis taksojuht rääkis meile, et see linn on üks ohutumaid paikasid. Muidugi siis ülejärgmisel hommikul keerasin teleka tööle ning nägin uudistes, kuidas minu hotellist paar tänavat edasi oli keegi suusamaskiga röövinud juuksurit päevasel ajal. Ja seda veel mõõgaga!
Vahepeal rabas ka uudiseid lähedal asuvas kaubanduskeskuses toimunud tulistamine:

Hiljem küll avastati, et mingit laskmist ei toimunud, sest ohvreid ei olnud ning kuulikestasid ei leitud, kuid massihüsteeri oli suur. Ülikoolilinnak on küll õnneks ohutu ning vähemalt USA mõistes on ka siinne linn ohutu.

Aga nüüd võtan eelmisest postitusest eeskuju ja laen üles veel ühe hunniku pilte ning panen kirja veel teise hunniku tähelepanekuid, mida igapäevaselt enda ümbert korjan.

Wolfpack!

Kalapoeg Nemo suurelt ekraanilt!

Target Run! Target tehti meie jaoks öösel lahti,
tudengid viidi bussidega kohale ning kõigele oli allahindlus.
Kohal olid ja DJ'd ja muud meelelahutajad. Järjekord ulatus muidugi kassadest sissepääsuni,
kuid vähemalt sain mina sealt endale padja.

Packapalooza! Peatänav pandi meie jaoks kinni ning see täitus erinevate organisatsiooniputkade, toidukohtade ja lavadega.
Esinemised toimusid varalõunast hilisõhtuni ning kulmineerus peaesinejaga:

We The kings! (pilt varastatud ülikoolilt).

Tähtsamatel sündmustel valgustatakse meie kellatorn punaseks,
Packapalooza puhul lisandus sellele ka kaunis ilutulestik.

Nii palju tasuta kraami sain sellelt ürituselt - alates plakatitest lõpetades ramen nuudlitega.
Tasuta asju (eriti särke) jagatakse siin iga nurga peal.

Vaikne disko! Enda kõrvaklappides saab valida kolme erineva DJ vahel - roheline, punane ja sinine ning seejärel tantsida sind ümbritsevate inimestega võrreldes erinevas tempos.

Ülikoolil on enda põhjalik bussivõrgustik. Linnakus on 11 bussiliini + 4 ööliini. Päevasel ajal jõuab peatusesse uus buss enamvähem iga 5 minuti tagant.

Breakfast sponsored by NC state! (Ka söök peab koolilogoga olema)

Fun facts of the day:

* Tegin endale piiratud juhtimisõigusega load (siin jagatakse lube väga kergelt välja), lihtsalt selle jaoks, et ei peaks pidevalt passe ja viisadokumente kaasas kandma. Huvitav asi juhtimise juures on see, et ainult alla 18-aastased ei tohi roolis telefoniga rääkida. Seejuures smside saatmine ning pokemoni mängimine on kõigil keelatud.

* Hierarhia on siin väga tähtis. Bakatudengid vaadavad doktorante pigem kui ülikoolitöötajaid või professoreid - seda ka siis, kui vaid aasta või kaks vanusevahe on. Samuti on eraldi söökla sportlastele ning raamatukogudes ja õppehoonetes erinevad puhketoad doktorantidele.

* Kõik kirjutavad lausetes tähtesid lahku (püstkiri vist?) ning mina, kes ma olen harjunud kirjutama harilikes kirjatähtedes (kursiivis?) olen nagu mingi vaatamisväärsus. Päris mitmed on mulle öelnud, et mul on ilus käekiri ja isegi õppejõud tuli vaatama, mismoodi ma siis kirjutan.

* Kõik kannavad nokamütse - ka toas. Riided on siin üldiselt väga monotoonsed ning mõnikord vaid pealetrükitud logoga. Näiteks suurtemate triipudega t-särki kandes tehakse mulle selle kohta pidevalt komplimente.

* Ma pole veel näinud, et keegi peale minu nätsu näriks.

* Kätepuhastamine on siin populaarne. Hoonetes on seintel vastavad aparaadid ning ka tänaval jagatakse alkoholispreisid.

* Ma paistan miskipärast siin vägagi silma. Ma ei tea, kas asi on minu välimuses või selles, et ma enamasti kodust kaasa võetud riideid veel kannan. Aksendist ma saan veel aru (paljud pole minu oma sarnast aksenti varem kuulnud), kuid tihti tullakse minult uurima, kust ma pärit olen. Ja seda ka siis kui ma teiste rahvusvaheliste tudengitega koos hängin. Who knows..

That's all for now, folks! 

Holger in the states: day 13. Managing expectations

Hei!

Mul algab peagi siin juba teine nädal ning varsti on käes ka ülikooli viimane sissekolimise päev. See tähendab, et peagi on linnak täis tuhandeid noori üliõpilasi ning söökla järjekorrad kisuvad aina pikemaks. Hetkel on siin aga palju vahetusüliõpilasi, kellest vähemalt kolmveerand tunduvad olevat indialased ning suur hulk on ka hiinlasi. Eurooplaseid tundub siin olevat vähe, lausa väga vähe. Kuid ameeriklased ise on nii võrratult sõbralikud ja abivalmis! Nad pakuvad abi, vajadusel sõidutavad sind soovitud kohtadesse ning üksinda üritustele minnes on garanteeritud, et paari hetkega on sul uued sõbrad olemas.
Sellega seoses algavad ka siin sissekolimisnädala üritused, ehk nädala ajaga toimub siin üle 100 erineva sündmuse. Täna käisin välibingot mängimas, kus võitsin ülikooli maika! See on ääretult tore, sest mul polnud seni ühtegi punast ega ülikooli sümboolikaga riietuseset (sinist ei tohi mingi hinna eest kanda, see värv kuulub meie rivaalkoolile). Samuti oli südaöösel võimalik käia tasuta kinos (jah, meil on enda kino siin) Jungle Booki vaatamas.

Panen üles mõned toredad pildid linnakust ning siinsest elust:

Minu võidetud maika!

Linnaku kinomaja.

Ühikatuba enne sisse kolimist ja uute asjade ostmist
 (paremal veel arvutilaud peidus).

"Küla", kus ma elan.

Ülikooli sümboolika on kõikjal - nii logod, värvid kui ka hundid.

Küla keskpaika valvavad hundid,

Minu ühika esine.

Ning ühika aed.

9

Näide undergraduate (bakalaureuseõppe) tudengite elukohast. 

Ülikooli linnak on täis selliseid hädaabiposte, mille kaudu saab politsei kutsuda.
Ülikoolipolitseil on kümneid autosid, lisaks ka hobuseid ja paar segwayd.

Siin asub üks riigi parimaid ülikoolide esmaabisid.
Muuhulgas on siin nii naistearstid ja dermatoloogia, kiirituse ja hambaravi osakonnad.

Ülikooli uusim raamatukogu.

Raamatukogu seest.

Tüüpiline näide siinsest arhitektuurist - rohelus ja punane telliskivi.

Linnaku ühe toidu- ja poekeskuse tagune - seal toimuvad ka välikinod.

Sama keskuse esine

Lõunapoolseimas ülikooli linnakus tegutseb suur hulk tuntuid erasektori ettevõtjaid.

Tähelepanekud elust enesest:

* Taldrikud ja joogiklaasid on üldiselt tugevamast plastist, ka osades "valge linaga" restoranides.
* Tekikottide asemel on üks vahelina.
* Ruudulisi vihikuid on siin väga keeruline leida, neid väga ei kasutata.
* Linnakus on pizzade ja pizzakarpide jaoks eraldi prügikastid.
* Ma olen esimene eestlane siin ülikoolis.
* Ülikooli sportlane sai olümpial ujumises kuldmedali.
* Ma ei tea, mitu jõusaali siin linnakus on, kuid ma olen juba 7 otsa sattunud.
* Sport on siin väga tähtis. Suurimat ülikooli spordisaali külastatakse aastas üle miljoni korra.
* 11% üliõpilastest on välismaalased ning nad osalevad 87% akadeemilistes rikkumistes. Põhjuseks suuresti see, et igasugune kaasüliõpilastega ülesannete üle arutamine läheb petturluse alla. Sealhulgas ka abi küsimine või sõpradega koos ülesannete lahendamine.
* Ma õpin hetkel juhilubade eksamiks ning sattusin sellise huvitava asja otsa, et kellestki mööda sõites on siin vähemalt seaduse järgi eesolijale sellest signaaliga märku anna. Kujutage, millised maanteed oleks, kui seadust ka päriselt järgitaks.
* Enamik tudengeid ei ole naaberosariikidest kaugemale reisinud.