Holger in the states: day 28. School!

Aeg möödub nii tegutsedes, et ei ole aega kõigest järge pidada.

Paljud kohalikud arvavad, et ma saabusin siia just kõige lõbusamal hetkel - valimiste ajal!

Esiteks algas mul kool, mis on märgatavalt erinev eesti süsteemist. Mul on kõigest 3 põhiainet erinevalt 7-10 ainest, mis mul varem on enamasti olnud. Samuti kestavad loengud keskmiselt kõigest ~tunni ning väga palju õppetööd nendes ei tehta - pigem vastatakse küsimustele, arutletakse ning antakse meile teada, mida me teadma peame.

See-eest saab iga nädal igas aines uue kodutöö, mis on kohati päris karm. Esiteks, teema on võõras ning kõik tuleb ise kuidagimoodi selgeks õppida. Teiseks, ülesanded on kõrge tasemega ning enamasti ka mahukad. Tsiteerides minu õppejõudu siis, "ärge muretsega, see ülesanne teil eksamisse ei tule, kuna selle tegemine võtab kuskil viis-kuus tundi." Kena! Ning enamasti antakse uued kodutööd juba enne, kui eelmise pead ära andma.

Kui ma siia saabusin ning koos sõbrannaga lennujaamas takso peale istusin, siis taksojuht rääkis meile, et see linn on üks ohutumaid paikasid. Muidugi siis ülejärgmisel hommikul keerasin teleka tööle ning nägin uudistes, kuidas minu hotellist paar tänavat edasi oli keegi suusamaskiga röövinud juuksurit päevasel ajal. Ja seda veel mõõgaga!
Vahepeal rabas ka uudiseid lähedal asuvas kaubanduskeskuses toimunud tulistamine:

Hiljem küll avastati, et mingit laskmist ei toimunud, sest ohvreid ei olnud ning kuulikestasid ei leitud, kuid massihüsteeri oli suur. Ülikoolilinnak on küll õnneks ohutu ning vähemalt USA mõistes on ka siinne linn ohutu.

Aga nüüd võtan eelmisest postitusest eeskuju ja laen üles veel ühe hunniku pilte ning panen kirja veel teise hunniku tähelepanekuid, mida igapäevaselt enda ümbert korjan.

Wolfpack!

Kalapoeg Nemo suurelt ekraanilt!

Target Run! Target tehti meie jaoks öösel lahti,
tudengid viidi bussidega kohale ning kõigele oli allahindlus.
Kohal olid ja DJ'd ja muud meelelahutajad. Järjekord ulatus muidugi kassadest sissepääsuni,
kuid vähemalt sain mina sealt endale padja.

Packapalooza! Peatänav pandi meie jaoks kinni ning see täitus erinevate organisatsiooniputkade, toidukohtade ja lavadega.
Esinemised toimusid varalõunast hilisõhtuni ning kulmineerus peaesinejaga:

We The kings! (pilt varastatud ülikoolilt).

Tähtsamatel sündmustel valgustatakse meie kellatorn punaseks,
Packapalooza puhul lisandus sellele ka kaunis ilutulestik.

Nii palju tasuta kraami sain sellelt ürituselt - alates plakatitest lõpetades ramen nuudlitega.
Tasuta asju (eriti särke) jagatakse siin iga nurga peal.

Vaikne disko! Enda kõrvaklappides saab valida kolme erineva DJ vahel - roheline, punane ja sinine ning seejärel tantsida sind ümbritsevate inimestega võrreldes erinevas tempos.

Ülikoolil on enda põhjalik bussivõrgustik. Linnakus on 11 bussiliini + 4 ööliini. Päevasel ajal jõuab peatusesse uus buss enamvähem iga 5 minuti tagant.

Breakfast sponsored by NC state! (Ka söök peab koolilogoga olema)

Fun facts of the day:

* Tegin endale piiratud juhtimisõigusega load (siin jagatakse lube väga kergelt välja), lihtsalt selle jaoks, et ei peaks pidevalt passe ja viisadokumente kaasas kandma. Huvitav asi juhtimise juures on see, et ainult alla 18-aastased ei tohi roolis telefoniga rääkida. Seejuures smside saatmine ning pokemoni mängimine on kõigil keelatud.

* Hierarhia on siin väga tähtis. Bakatudengid vaadavad doktorante pigem kui ülikoolitöötajaid või professoreid - seda ka siis, kui vaid aasta või kaks vanusevahe on. Samuti on eraldi söökla sportlastele ning raamatukogudes ja õppehoonetes erinevad puhketoad doktorantidele.

* Kõik kirjutavad lausetes tähtesid lahku (püstkiri vist?) ning mina, kes ma olen harjunud kirjutama harilikes kirjatähtedes (kursiivis?) olen nagu mingi vaatamisväärsus. Päris mitmed on mulle öelnud, et mul on ilus käekiri ja isegi õppejõud tuli vaatama, mismoodi ma siis kirjutan.

* Kõik kannavad nokamütse - ka toas. Riided on siin üldiselt väga monotoonsed ning mõnikord vaid pealetrükitud logoga. Näiteks suurtemate triipudega t-särki kandes tehakse mulle selle kohta pidevalt komplimente.

* Ma pole veel näinud, et keegi peale minu nätsu näriks.

* Kätepuhastamine on siin populaarne. Hoonetes on seintel vastavad aparaadid ning ka tänaval jagatakse alkoholispreisid.

* Ma paistan miskipärast siin vägagi silma. Ma ei tea, kas asi on minu välimuses või selles, et ma enamasti kodust kaasa võetud riideid veel kannan. Aksendist ma saan veel aru (paljud pole minu oma sarnast aksenti varem kuulnud), kuid tihti tullakse minult uurima, kust ma pärit olen. Ja seda ka siis kui ma teiste rahvusvaheliste tudengitega koos hängin. Who knows..

That's all for now, folks!