Tänased mõtted muutuvad homseteks tegudeks

Otsustasin enda blogi kujunduse ära. Kuna ma olen igasuguste kujunduste (ning ka arvuti tagataustadega) kohutavalt valiv ning eriti arvutikeeli ei oska, siis nõudis see minult kohutavalt energiat. Aga hakkama sain ja ise olen rahul.

Viimasel ajal janunen igasuguste teadmiste järele, ma ei tea, kust see mult tuleb. Aga sobib kõik: füüsika, üldteadmised, keemia ja isegi ajalugu, aga eelkõige tulevad teadmised biokeemia ja füsioloogia valdkonnast - see on minu jaoks midagi äärmiselt huvitavat ja samas ka praktilist. Minu tänane uudishimu kulmineerus sellega, et ma õppisin selgeks vene numbrid kuni 13. ja samuti uurisin välja, miks kala haiseb nagu kala. Loodan, et see tuhin enne ülikooli otsa ei saa, sest ma kavatsen seal ideaalselt hakkama saada ning ka huvituda kõigest, mida pakutakse.
Samuti olen mõnda aega igasuguste sotsiaalsete gruppidega vähe kokku puutunud. Pigem olen enda rada uurinud, palju on veel teha ja palju on veel näha. Hiljaaegu panin Tartu köögikapi kokku ning niikaua on see siin seisnud - suur kapp keset minu tuba. Vanaisa läheb mul peagi vähiravile ning lubasin hoolitseda tema talu, taimede ja loomade eest, senikaua kuni ta ära on. Muidugi leian ka aega puhkuseks, Läti-reisi ajal jõudsin ka esimest korda randa ning see oli ääretult mõnus. Ka praegune kuumalaine tähendab, et ma üritan leida aega päevitamise ja suplemise jaoks. Mõnna...




Tahaks panna ka pildi ühest ägedast vööst, mille ma endale Riiast ostsin. Aga kuna minu digikas on katki ja ma muuda fotokatega ei viitsi jamada, siis kahjuks see jääb ära. Aga selle asemel ma kirjeldan seda sõnadega: ilus.

Huvitav fakt: Mul on kohutav mälu nimede peale

Sa ei sündinud siia maailma, sa lood enda oma

Eelmises postis unustasin mainida, et selle esimese Tartus käimise ja KL ürituse jooksul kaotasin müstiliselt 3 kg ära. Üks kord on seda varemgi juhtunud, nüüd olen kanakaalus ja see kuu ei ole kavatsust seda tagasi ka tõsta. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis hakkan sügisest seda tegema. Iga kuu 1-1,5 kg juurde kuni suveni.
Isiklikult ja vägagi tõenäoliselt läks see 3 kg, mis üleöö kadus, vee ja toidumassi arvelt. Huvitav on see, et minu kaalus (kanakaalus) inimene võib kaotada vee ja toidumassi arvelt 3-5 kg.

Neljapäeval käisin jälle Tartus, vägagi tegusad päevad olid. Esimesel päeval käisin 4D kinos ja lapsik rõõm ning elevus purskas välja. Järgmine päev käisin loengus Oxfordi Ülikooli kohta; igasugu huvitavate projektidega tutvumas; nägin, kuidas Tartu kuulutati füüsika pealinnaks ning käisin Ahhaa keskusega ja linnaraamatukoguga tutvumas.
Jõusaalis jõudsin ka Tartus kaks korda käia, ühe korra MyFitnessis ja korra ka Ülikooli Spordihoones. Nõme oli see, et kõik jõusaalid on avatud nõmedatel aegadel. Võib-olla on Ülikooli Spordihoone ainuke korralik ja see oli ikka ebareaalselt suur. 3 korrust jõusaali, 4 suurt palliplatsi ja sisestaadion. Ma ei tea palju riietusruume seal on, aga ma olen riietusruumis nr. 17 ja igas ruumis on veel eraldi duššid. Super äge ikka, võib-olla minu tulevane kodu-spordihoone.''




Hetkel olen Riia hotellis, just lõpetasime vahuveiniga tähistasime. Täna käisime rannas ja vanalinna peal. Homme varahommikul jõusaal ja ujumine, seejärel loomaaed, veel vanalinna ning tagasisõit. Gonna be fun-fun-fun. Olge mõnusad!

Huvitav fakt: Ma suudan korraliku spagaadi ära venitada.

The least I can do is being polite

    Homme lähen Tartusse, sealt üritan läbi põigata Ahhaa keskusest ning ülehomme hakkab pihta Teaduslinna üritus, ehk Tartu kuulutatakse füüsika pealinnaks. Selle raames toimub igasugu huvitavaid üritusi: muuseumi ekskursioon, enda geenide võrdlemine teiste eestlastega, inimese aju tutvustamine, võluketaste valmistamine jms. Ning kõigele lisaks tutvustavad ennast ka Oxfordi Ülikool ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituut.

     Sellel nädalavahetusel käisin ka Põrgupõhja retkel vastutegevust tegemas. Võinoh, algul ma vähemalt arvasin nii. Lisaks arvasin, et me magame kuskil metsatukas telkmantlite (=vihmamantlite) all, aga ei läinud ka nii. Nimelt olime hoopis vastutegevuse vastutegevuses, ehk kõik, kes osalesid olid meie vastu ja kõik, kes osalejatele vastutegevust tegid olid ka meie vastu. Ehk siis jama seis. Igastahes, umbes kella 1 paiku öösel visati meie grupp metsa (3 inimest) ja meil oli kaardil antud punkt, kuhu me enda vaatluspunkti üles pidime panema. Aga selgus, et täpselt sinna samasse kohta oli vastutegevus enda baasi rajanud (mitukümmend matsi) ja kuna oli pime ning udune, siis olime hästi ettevaatlikud, et me neile päris otsa ei jookseks ning samas me ise nähtamatuks jääks. Umbes kella kolmeks jõudsime ühte põllunurka, kuhu otsustasime pikali heita lebomattide peale. Pidime tund aega puhkama ja iga veerand tunni tagant vahetasime valvurit, ehk ega eriti magada ei saanud. Kuna see ala ongi suht kõik raba, siis võite kujutada kui palju ja kui suured sääsed seal on + räigelt külm oli . Samuti lendasid nahkhiired iga 15 sekundi tagant üle pea. 

    Kui kell sai 4, siis liikusime ühe kraavi äärde, mis oli õrnas metsatukas. Vaenlaste baasis umbes ~400 meetri kauguselt, sinna panimegi üles enda vaatlusposti ja järgmised 11 tundi vaatlesime neid ning panime liikumised ja tegevused kirja. Hommikul oli külm ja kõht oli tühi, moraal suht nullis, aga süüa ka ei saanud, sest krõbistamist oleks üsnagi hästi kuulda olnud. Üks luuras, teine valvas seljatagust ning kolmas sai puhata. Vahetusi tegime iga tunni aja tagant. Kui kella 10 paiku suurem osa vaenlaste vägedest oli metsa rüüstama marssinud, saime vaikselt sööma hakata. Nii hea tunne oli. Muidugi olime ka valvsad, sest nad võivad iga hetk ka meile peale marssida. Sekspuhuks oli minul 2 miini (nööriga aktiveeritavad), mis me ka üles panime ning 3 salve padruneid.

    Muidugi oli vahepeal ka varjamist ning taandumist, aga õigeks actioniks läks kella 3 paiku, kui pealik oli vastutegevusele meie koordinaadid öelnud, et me ka põnevust saaks. Siis sõideti autoga kohe meile ligidale ning läks tulistamiseks. Õhatud miin tegi sellise paugu, et kõrvad tükk aega kumisesid. Taandusime ning saime põgenema, järgnes tükk aega peitmist, roomamist ja varjamist. 

Peale 4 sai üritus läbi ja meile anti uus ülesanne: jaotati kaheks, kumbki läheks ühele poole teed, metsa. Ning pidid ehitama eksirajad ning kuhugile enda baasi. Seejärel pidime kordamööda minema teineteise baasi ründama. Meie pidime esimese ründama, üpriski põnev oli kõndida, teades, et iga hetk võib kuskil su kõrval miin õhku lennata. Aga kahjuks jäime ajahätta ning lõpuni seda ei jõudnudki teha, vaenlane hoopis kõndis ise enda miini otsa. Siis viidi meid tagasi Alusse, puhastasime relvad ära ja sain ka lõpuks õhtul hilja koju.



    Ja vahepeal käisin ka Tartus, korterit parandamas. Ega sealt midagi eriti viga ei olnudki, pigem oli asi põhimõttes, et kui juba teha, siis teha kõik. Ehk pahteldasime, värvisime seinu ja lage, vahetasime liiste jms. Ausaltöeldes oli laes isegi värvimise hetkel raske aru saada, kust on värvimata ja kus on värske värv. Niiet erilist mõtet vist lae värvimisel tõesti ei olnud, aga vähemalt sai tehtud :)

Huvitav fakt: Ma ei ole enda mobiili helinat kordagi muutnud