Ohh jahh.. Esimene tsükkel möödas. Nii tore on gümnaasiumis käia, kohe palju parem tunne, kui põhikoolis. Lihtsalt gümnaasiumis on selline tunne, et sa õpid millegi jaoks, mitte lihtsalt, et tunnistusel oleks ilusad hinded. Kuigi esimese tsükli hinded olid päris normaalsed, aga kõige toredam on see, et Kõiva tegi mulle miskipärast heateo, tänu millele ta päästis mu tsükli hinde ära. Kui ma suudaks nüüd samu hindeid hoida gümnaasiumi lõpuni, siis see oleks tõesti võimas. Avastasin, et täna on alles pühapäev. Olen ma väga kuri inimene, kui ma tahaks, et vaheaeg oleks juba läbi? Noh jah, jälle räägin koolist. Kui niimoodi edasi läheb, siis ma varsti hakkan kirjutama sellest, mida ma päeval tegin, aga ma loodan, et nii hulluks ka seis ei lähe. Aga viga on lihtsalt selles, et mul pole millestki nagu kirjutada. Nagu ikka öeldakse, et filosoofia on vähese kepi viga. Ma muidugi sõnastaksin selle enda jaoks natukene teist moodi, kuid mõtte jääb siiski samaks. Ses suhtes, et ongi ju nii, et kui kõik on hästi, siis pole millegi kallal viriseda.


http://coloursofblood.wordpress.com/2009/10/25/25-oktoober/ (Varjatud postitus)