Miks minu iidolid ära surevad?

Tsitaadid on selle jaoks, kui keegi teine suudab sinu mõtteid paremini väljendada, kui sina ise.
See kõik on võetud ühe tüdruku blogist:

“I don’t write for the future,
I write about the future, for the present
I write with my past, about the future, for the present.” EYEDEA…


It hurts. I CAN’T even say or being to express the void I feel because you are gone from this world. You made me smile when I had nothing to smile about. You made me feel powerful by just listening to the intensity of your words. You wrote from the heart, your stories became our stories, that translated into a symphony of the flutter of your angel wings. You carried us through, and now after you are gone so many of us that loved you, STILL carry you.  I am crying even now, thinking how the brightest stars are snatched from this life without warning. I won’t say that you didn’t reach your full potential. You left behind a legacy. You used your talents to take you places. Your words hit me like cupids arrow, because, I became filled with love for your style and adored the way your voice hit my ears with every changing chorus, with every situtation you took me to. You helped me deal with things that seemed to hard to bear and you gathered so much of wisdom from your experiences and I put them in my pocket. I still keep your lessons close. It hasn’t even been a year yet, but, I still can’t forget you and I never will. You reminded me that this life is short, thats why I have to appreciate beauty everyday. I love you Oliver
Heart.


“On this I stand
Another loved civilization.
On this I stand
The purity of creation.
On this I stand
A paradigm for self.
On this I stand
I thank you for your help.
On this I stand
My first born child.
On this I stand
Something for now.
On this I stand
Life, love, death and hate.
On this I stand
An album, glad you could relate. Peace…”


RIP Eyedea


Love, Me,

I'm not a real god, I just imagined myself.

What the fuck?


Sain enda füüsika eksami kohta natukene rohkem teada, mida kapitaalselt ei läinudki tegelikult valesti. Ainuke viga, mis oli, oli see, et ma Newtoni teise seaduse (F=am) asemel panin valemi (F=a/m), mis oli pigem hooletusviga või siis oli tingitud sellest, et see oli hoopis vana seadus ning ei olnud selle aasta materjaliski.

Ja mis kõige parem, on see, et järgmine aasta tuleb meile füüsika õpetajaks Mart Kuurme (http://www.google.ee/search?hl=et&source=hp&q=mart+kuurme&btnG=Google+otsing&lr=&aq=f&oq=), mis minu jaoks on nagu räigelt hea uudis. Kuigi tegelikult ta oleks võinud siia isegi varem tulla, aga parem hilja, kui mitte kunagi. Ma olen nii obsessed juba. Solvak niigi kogu aeg üritas mulle selgeks teha, et ta ei oska mulle midagi õpetada, et mina peaksin teda osades asjades juba õpetama. Ning ma loodan, et uus õpetaja ongi just minu samm edasi.


Täna käisin ka autokooli sõidueksamit tegemas. Ausalt öeldes, suht niru sõidupäev täna. Kuna minu autokooli auto on järgmised 3 nädalat kasutuses, siis pidin eksamit tegema bensumootoriga Opeliga (see peaks ju autokool olema, mitte opeli kool? =D). Ja ausalt öeldes läks mul juba alguses nii halvasti, et teises kurvis tegin ühe väga-väga lolli vea ja kuna ma teadsin, et ma olen niikuinii suht läbi kukkunud, siis kadus motivatsioon ka ära. Muidugi ratturid tiirutasid ka täna igal pool, nagu mingid mesilased nad jälitasid mind enda ufo-ülikondadega. Aga jah, igastahes läks halvasti, mis on väga imelik, sest kuigi mul on suht range õpetaja (eriti võrreldes sellega, kellega ma eksamit teen), siis tal ikkagi ei olnud viimastel sõidutundidel mitte millegi üle viriseda. Aga nüüd kui eksamit läksin tegema, siis tulid lihtsalt vahepeal nii lollid vead sisse, et kiskus isegi naeratuse suule mul vahepeal =D
Aga ju siis oli närv sees või lihtsalt väsimus, järgmine nädal lähen proovin uuesti. Õnneks pole hullu, sest kuulsin, et sel aastal läheb ARK alles augustis puhkusele, mis tähendab, et nüüd saan 100% suvel enda load kätte =)

Torm enne (3 kuulist) vaikust.

Täna oli füüsika koolieksam. Üks ülesanne läks totaalselt metsa. See oli mingi varasema riigieksami ülesanne. Alles üleeile hakkasin samat ülesannet lahendama, siis mõtlesin, et see on nii raske ja me pole seda vist õppinud ka, vaevalt, et see eksamisse tuleb. Aga noh, näete, just see tuligi. Aga ülejäänud muu läks hästi. Ainult 1 tundmatu sõna oli sees, mingi "kruviti" vms. nimisõnana. See tekitas küll natukene "wtf is that" tundde vahepeal, aga pole hullu.
Ekoolis on nüüdseks tulemus ka üleval ja sain 95%, ainsad 4 punkti, mis kaotasin läksidki sellest ülesandest, lihtsalt kuna ma ei teadnud ühte valemit. Aga kuna kõik muu lahenduskäik oli täiesti õige, siis 3 sanga läks vastuste pealt ja 1 selle puuduliku valemi pealt. Arvud tulid mul muidugi naljakalt, kui oli küsitud, kui suur on elektroni raadius mille ümber ta tiirleb, siis õige vastus oli 1,4*10^-3 m, aga ma sain mingi ~6,7*10^31 m, ehk siis mingi räigelt suure ala. Teadsin, et see on vale, aga mõtlesin, et kuna lahenduskäik on nkn. õige, siis ma ei hakka midagi muutma =D


Huvitav oli veel see, et kui ma tehtud sain ja klassist välja läksin. Siis tulid kooli peal igasugused õpetajad, õppealajuhatajad ja direktorid vastu ning küsisid, et, kuidas mul läks ja kas ma nii kiiresti tegingi ära. Osad soovisid veel järgmiseks eksamiks edu ka. Päris äge ^^


Homme on veel minu jaoks ka viimane koolipäev sel õppeaastal. Peale tunde on homme veel mul autokooli sõidueksam ja ka teooria, kuna viimasest teooriaeksamist on juba kuu aega möödas. Aga autokooli eksamitega peaksin küll hakkama saama.
Ning siis reedel on veel matemaatika eksam, aga see peaks küll ülilihtne olema. Niiet praktiliselt kool lõpeb mul juba homme.
Aga muidugi olen ma ainuke, kes ühtegi riigieksamit ei tee sel aastal, niiet edu teile, kes järgmine nädal veel õpivad ja kordavad ning siis edukalt eksamit teevad =)
Ja kuna mul on nüüd nii palju vaba aega ja ilmad on alles ka sellised keskpärased, siis panin endale Portal 2 ja  The Witcher 2 tõmbama =D

Vahepalaks panen siia pildid ühest õlust, mille nimi on "The End of History". Mis teeb selle õlu eriliseks? Ta on maailma kõige kangem õlu, 55 promilliga (teisel kohal on õlu 43,38%%, mis on päris suur vahe), ning üks selle pudel maksab 765$. Kas veel midagi? Ah jah, joogipudelid on loomade sees. Näiteks oravad, nirgid ja jänesed. Täiesti geniaalne õlu minu arust, iseasi kas see joodav ka on, aga mekkida tahaks ikka.









Organiseerimine koolis on vägagi paigast ära. Praegu veel eriti. Teised tegid täna matemaatika eksamit ja selle asemel, et ma nendega koos oleks seda teinud, pandi mind täna üksi füüsikat tegema ja ma pean nüüd matemaatika üksinda reedel ära tegema. Lisaks sellele, ei tea ükski õpetaja, et meil järgmine nädal pole tunde. Kõik plaanivad enda töid ja uusi teemasid ja mida kõike muud sellele nädalale. 2 õpetajat olid eile päris hämmeldunud ja natukene isegi vihased, kui ma ütlesin, et meil ei ole järgmine nädal enam kooli. Ehk siis mitmedki KT jäävad ära, mis iseenesest tore ju =)

Viimased päevad on tegelikult üpriski väsitavad olnud. Ja kui ma olen kurnatud, siis mul tuleb väga sügav uni ka. Ja kui mul tuleb sügav uni, siis tulevad päris unenäod ja hallukad ka peale. Üleeile tegin öösel silmad lahti vaatasin, et nihhuijaa, kust ma endale õhupalli sain, see oli tooli külge kinni seotud. Siis läks see sõlm lahti, õhupall tõusis aeglaselt õhku, puudutas lage ja kadus ära. Kahju =(
Tahaks jälle selle Winnie Puhhi tsitaadi siia panna: "On võimatu olla masenduses kui sul on õhupall."

I'm not an imagination, my real self is just god.

Miks ma jätkuvalt olen?

Kaheksanda maailma imelik,

kõik homne on juba minevik,

juba laskubki õhtune pimedik.

Kas maailm ongi nii kole?

Lõppenud on viimnegi faas,

üleliigsena tundub igagi fraas,

kadunud lapsepõlve ekstaas.

Kas elu on alati nõnda kõle?

Viimne naeratus elu alguse eel,

viimane kallistus sel pärnaalleel,

on aeg olla terve elu nüüd teel.

Kas minul siin enam kohta pole?

Pea see aeg ainult õnnele jahti,

otsides, kõik uksed ees on lahti,

kuid liikuda, võib vaid salamahti.

Miks kedagi minu kõrval ei ole?

Ja kui Saatanas leiadki iseenda,

suu nüüd lõplikult kinni kitsenda,

vaid, läbi silmade kaledalt kisenda.

Miks mina siis jätkuvalt olen?

I'm not real, god just imagined me

Agorafoobia - Hirm enda kodust lahkumise ees.




Hakkasin mingi päev mõtlema, et mul pole veel lubegi, aga ikka sõidan kohutavalt palju autoga ringi. Laisaks olen läinud. Siis hakkasin juba mõtlema, et ma olen enda elu jooksul päris paljude erinevate autodega juba sõita saanud:

Kia Clarus:

Vanema generatsiooni Toyota Avensis: (Sellega tegin ükskord isegi avarii, st. sõitsin vastu kivi kuidagi =D)

Honda CR-V:

Chrysler Grand Voyager:

Ford Mondeo Titanium:

Nissan Primera:

Audi A6 Avant:

Ford Focus:

Mazda Premacy:

Volkswagen Golf 1993 (Kuni see vanarauda läks ja selle eest 800.- EEK sain =D ) ning ka uuem 2005 aasta Golf.:

Pluss kõik need veoautod ja murutraktorid ning üks Mitsubishi, mis mul ka meelde ei tule ja ilmselt jäid ka need hästi vanad autod välja, kus ma kellegi süles istudes sõitsin :D


Teisipäeval veetsin ma enda koolipäeva Jüri gümnaasiumis. Äge koht on, sõbralikud õpilased ja sama sõbralikud õpetajad. Üldse on seal kohutavalt vaba õhkkond. Miski ei suru seal kooli peale, võid tunnis rahulikult joke visata ja õpetaja viskab neid kogu aeg vastu ka. Tore oli ja päris huvitav oli näha, millised teiste tunnid ja koolid välja näevad. Koridoris on isegi diivanid ja nurgas plasmateler, kust vahetunnis tuli MTV. Päris lebo kui on vaba tund ja sa saad telekat selle asemel koridoris passida =D
Meil ei taheta kooli isegi pinke panna ja siis vinguvad, et miks me põrandal istume =/



Sain mingi aeg matemaatikas ühe 4 KT hindeks ja nüüd vahepeal kütavad vanemad ja õpetajaid mõttetult puid alla sellepärast. Muidugi need matemaatika KT alati juhtuvad ka alati minu sõidutunni ajale. Ma olen vist pidanud kõik viimased kolm kontrolltööd järgi tegema. Ega sõidutund selles süüdi pole ja õhtul ma ka ei viitsi sõitmas käia. Enam pole õnneks palju ka jäänud, varsti-varsti eksam ka.



Mu ümber on viimasel ajal selline energiaväli tekkinud. Või noh, tegelikult tekkinud ei ole õige öelda, sest see on koguaeg olnud, aga pigem on ta praegu tugevaks läinud. Ja selle väljaga on selline lugu, et ta mõjutab elektroonikat ka. Paar päeva tagasi oli isegi 2 korda ühe päeva jooksul selline juhtum, et kui ma enda tuppa sisse astusin, siis läks telekas laksust ise tööle. Pidin lihtsalt kapini jalutama, sealt puldi võtma ja siis ta jälle välja lülitama. Mul on varem ka olnud selliseid hetki, et kui ma enda tuppa sisse jalutan, siis midagi lülitub lihtsalt tööle. Esimene kord ma arvasin, et kuna ma hoian tavaliselt pulti voodi kõrval põrandal, et siis ma lihtsalt astusin puldi peale. Aga mul on selline üpriski suur ja terav pult ning kui selle peale astuda, siis seda on väga hästi tunda. Ning järgmistel kordadel, kui pult on laua peal asunud, siis on see kahtlus kadunud ka. See on lihtsalt magic.




Homme hommikul algab ka riigikaitselaager. Peab kell 7 üles tõusma ja end valmis panema. Tõotab tulla huvitav nädalavahetus.

I need sleep.. please?

She'll never know how much she means to me.

Vahepeal toimus mul sünnipäeva pidu. Pidu ise oli tore, rahvas oli ka tore, ainult õudne oli hommik, mil hakkas selguma kõik, mis ma vahepeal suutsin maha magada. Ma miskipärast arvan, et mul ei lasta seal enam sünnipäevasid korraldada, eriti kuna ma ei pidanud kohe eest maksma. Alustame kõige varasemast. Sõõrumaa käib enamvähem ühe korra aastas seal Adilas kohal ja see juhtus ka täpselt sama päeva peale. Ja mulle loeti veel sõnad peale, et kõrvalmajas on paar vanemat inimest Lõuna-Eestist, kes seal peatuvad, et hommikul Tallinna edasi sõita ja me ei tohiks neid tülitada, sest nad on veel Sõõrumaa sugulased ka. Aga muidugi mindi öösel sinna, jõlguti nende maja ümber ringi ja siis murti veel sisse ja varastati nende viski ära. Vot, sellest ma küll aru ei saa, miks oli vaja sisse murda ja viski ära võtta. Mul oli (siiamaani on) ääreni täis Red Label, oleks võinud siis seda küsida. Ja siis veel kuulsin, et öösel käidi sauna juures, Sõõruka maja juures ja veel basseinis ujumas ka. Ning hommikul helistati mulle, et batuut on juppideks võetud ning kuhugile võssa visatud. Ja see ei olnud tuul, kuna terve õu oli batuudi juures porgandeid täis. No mida veel... Pidime hakkama hommikul seda ka parandama. Esimese asi, mida ma öösel voodis pikali olles kuulsin oli, et "edu mulle koristamisel" ja et ülemine korrus on kastet täis. Nojah, hommikul osutus see tõelisuseks.

Pidime kell 12 juba maja üleandma, aga kuna meil oli tehnilisi probleeme, siis saime alles kell 5 läbi sealt tulema. Me oleksime muidu palju-palju kauem seal koristanud, kui seal poleks olnud Mirjamit, kõige suurem tänu langeb talle. Muidugi alumine korrus oli kohutav ja ma ka üritasin hommikul koristada, aga ma kahjuks polnud eriti võimeline. See mäng rikkus minu jaoks ka kõik ära (alkohol ei tee teid lahedaks) ja ma käisin 2km/h, täiesti küürus ja kogu aeg üks kauss käes. Nimelt, kui ma üle 2 minuti püsti olin, siis ma kohe oksendasin ka. Niiet, ma tavaliselt sain mingi 5 minutit järjest koristatud, paar korda selle jooksul ka enda kollast ja hiljem ka rohelist sappi kaussi oksendatud ning siis pidin jälle pikali heitma. Ma olin isegi õhtul kella 6 aeg samasugune. Ja kui enda vigasid siin rääkida, siis ma suutsin enda sapi kuidagi öösel ja ka hommikul katusele oksendada. Ja sealt oli päris raske seda koristada. Eriline irooniline pilt oli hommikul. Olin voodis pikali, hakkas paha, aga kuna seal olid katuseaknad, siis ma pidin radika peale ronima ja seal paari varba peal seisma, et aknani ulatuda ja kui ma pistsin pea sealt välja ning öökisin, siis mulle passisid eemalt vastu sulane, Sõõrukas ja sulase naine. Kähku hüppasin majja sisse tagasi, aga põrandale ei saanud ka enda oksendada, siis öökisin korra toas, turnisin jälle räigelt aknani, öökisin seal korra ja läksin jälle majja varju nende eest =D
Igastahes, ma sain hommikul kõige eest räigelt pikki pead ja mu tossud, mis ma vennale laenasin kuseti ka täis. Ning hommikul avastasin, et laud oli ka tühjaks pmst. varastatud. Ma kohe üldse ei mõista, kust tuleb üldse mõtlemine, et sünnipäevalt varastada ketšupipudelid jms. ära... Aga muidu peale selle oli kõik hästi.

Ei olnud lihtne õhtu kohvikus,
kes ööl inimesi jälgis.
kohv täitis küll kõhtu,
kuid tegelt ma nälgisin.
Sattusin juttu vestma tüdrukuga Elvast,
kuidas ma meeldis talle, kui tihti mööda kõndinud olin temast.
Vabandasin ja ütlesin, et ajab mind segab mind kellegi teisega,
sest võõras mul see kohvik, võõras mul see linn,
kas sa hull tead ka, millest sa vestad?
Kui alles praegu pilli toppisid,
siis mõju sul veel kaua kestab.
Ta vastas: "Tom, Sander, Marko,
sul on tuline õigus,
mu peas on nõidus,
mis on võtnud võimust.
Aga sel pole tähtsust,
mis teed siin kohvikus?"
Parandasin ja ütlesin, et Holgeriks kutsutakse mind,
urbaniseerunud poeet,
mõni ütleks filosoof.
Ideaalis äkki elurõõmus misantroop.
Istun ja vaatan, et mu sõnad siin paberil
on kui noodid, mida mänginud olen enda elu klaveril,
kontrollimata pedaale lasknud gaasil põhja minna,
elu ise on mind kandnud siia inglite linna.
Ei tahtnud minna tõsiseks,
ütlesin, et tegelt niisama suvitan.
Ta pööras selja. Haigutas,
ja ütles: jõle huvitav.



Ja täna käisin Tallinnas. Ema pani mulle aprilli alguses aja kinni, ja ta ütles mulle tol hetkel tänase (4.mai) kuupäeva. Muidu oleks järjekord olnud juuni lõpuni, aga kuna ma olen Pärnu haigekassa all, siis sain varem. Igastahes läksin täna siis haigla registratuuri ja sealt öeldi mulle, et mul oli 2. hoopis kuupäev. No fakk küll... Aga igastahes, Harjumaa järjekord oli jälle mingi suvelõpuni, aga ma sain õnneks juuni keskele endale aja.

Peale seda käisin ma ära ka Laima esinduses. Sain sealt 30 pakki erinevaid küpsiseid, 5 õhumullidega piimašokolaadi, 2 kvaliteetšokolaadi ja ühe suure kommiassortii. Lugu, miks ma nad sain on väga lihtne. Laima korraldas facebookis ühe mängu, kus pead ajapeale tuvisid otsima tausta pealt ning TOP 5 kõige kiiremat saavad 100 punkti eest auhindu (1 küpsisepakk oli näiteks 2 punkti). Ja mina ebaaus inimene nagu ma olen, tegin nii, et mäng jookseks 0,4 korda enda algsest kiirusest. Ehk siis mul polnud mingi probleem sinna top5 saada ning niimoodi saingi endale kohvi kõrvale küpsised hangitud =)

Homseks oli vaja "Tõde ja õigus" läbi lugeda. Ma sain koolis täna teada, ma arvasin, et see on kunagi palju hilisemaks ajaks. Aga ega ma poleks ikka leidnud aega selle lugemiseks, nii et erilist vahet ei ole. Natukene üle 100 lehekülje sai seda loetud ning minu austus Anton Hansen Tammsaare kui kirjaniku vastu kadus selle lugemisega täielikult. Toon näiteks ühe lause raamatust tema stiilinäiteks: "Koju jõudes ei saanud poiss enam õueväravalt, kuhu paistis torn." Ma lugesin seda lauset ja tervet seda lõiku mingi 10 korda läbi, ma ikka ei saanud sellest lausest aru. Vahepeal on kohutavalt palju selliseid segaseid lauseid. Ta nagu lampi toppiks igast sõnu sinna vahele. Ning selline peaks eesti klassika olema. Kohutav..

You know, at bedtime or whatever.