I need sleep.. please?

She'll never know how much she means to me.

Vahepeal toimus mul sünnipäeva pidu. Pidu ise oli tore, rahvas oli ka tore, ainult õudne oli hommik, mil hakkas selguma kõik, mis ma vahepeal suutsin maha magada. Ma miskipärast arvan, et mul ei lasta seal enam sünnipäevasid korraldada, eriti kuna ma ei pidanud kohe eest maksma. Alustame kõige varasemast. Sõõrumaa käib enamvähem ühe korra aastas seal Adilas kohal ja see juhtus ka täpselt sama päeva peale. Ja mulle loeti veel sõnad peale, et kõrvalmajas on paar vanemat inimest Lõuna-Eestist, kes seal peatuvad, et hommikul Tallinna edasi sõita ja me ei tohiks neid tülitada, sest nad on veel Sõõrumaa sugulased ka. Aga muidugi mindi öösel sinna, jõlguti nende maja ümber ringi ja siis murti veel sisse ja varastati nende viski ära. Vot, sellest ma küll aru ei saa, miks oli vaja sisse murda ja viski ära võtta. Mul oli (siiamaani on) ääreni täis Red Label, oleks võinud siis seda küsida. Ja siis veel kuulsin, et öösel käidi sauna juures, Sõõruka maja juures ja veel basseinis ujumas ka. Ning hommikul helistati mulle, et batuut on juppideks võetud ning kuhugile võssa visatud. Ja see ei olnud tuul, kuna terve õu oli batuudi juures porgandeid täis. No mida veel... Pidime hakkama hommikul seda ka parandama. Esimese asi, mida ma öösel voodis pikali olles kuulsin oli, et "edu mulle koristamisel" ja et ülemine korrus on kastet täis. Nojah, hommikul osutus see tõelisuseks.

Pidime kell 12 juba maja üleandma, aga kuna meil oli tehnilisi probleeme, siis saime alles kell 5 läbi sealt tulema. Me oleksime muidu palju-palju kauem seal koristanud, kui seal poleks olnud Mirjamit, kõige suurem tänu langeb talle. Muidugi alumine korrus oli kohutav ja ma ka üritasin hommikul koristada, aga ma kahjuks polnud eriti võimeline. See mäng rikkus minu jaoks ka kõik ära (alkohol ei tee teid lahedaks) ja ma käisin 2km/h, täiesti küürus ja kogu aeg üks kauss käes. Nimelt, kui ma üle 2 minuti püsti olin, siis ma kohe oksendasin ka. Niiet, ma tavaliselt sain mingi 5 minutit järjest koristatud, paar korda selle jooksul ka enda kollast ja hiljem ka rohelist sappi kaussi oksendatud ning siis pidin jälle pikali heitma. Ma olin isegi õhtul kella 6 aeg samasugune. Ja kui enda vigasid siin rääkida, siis ma suutsin enda sapi kuidagi öösel ja ka hommikul katusele oksendada. Ja sealt oli päris raske seda koristada. Eriline irooniline pilt oli hommikul. Olin voodis pikali, hakkas paha, aga kuna seal olid katuseaknad, siis ma pidin radika peale ronima ja seal paari varba peal seisma, et aknani ulatuda ja kui ma pistsin pea sealt välja ning öökisin, siis mulle passisid eemalt vastu sulane, Sõõrukas ja sulase naine. Kähku hüppasin majja sisse tagasi, aga põrandale ei saanud ka enda oksendada, siis öökisin korra toas, turnisin jälle räigelt aknani, öökisin seal korra ja läksin jälle majja varju nende eest =D
Igastahes, ma sain hommikul kõige eest räigelt pikki pead ja mu tossud, mis ma vennale laenasin kuseti ka täis. Ning hommikul avastasin, et laud oli ka tühjaks pmst. varastatud. Ma kohe üldse ei mõista, kust tuleb üldse mõtlemine, et sünnipäevalt varastada ketšupipudelid jms. ära... Aga muidu peale selle oli kõik hästi.

Ei olnud lihtne õhtu kohvikus,
kes ööl inimesi jälgis.
kohv täitis küll kõhtu,
kuid tegelt ma nälgisin.
Sattusin juttu vestma tüdrukuga Elvast,
kuidas ma meeldis talle, kui tihti mööda kõndinud olin temast.
Vabandasin ja ütlesin, et ajab mind segab mind kellegi teisega,
sest võõras mul see kohvik, võõras mul see linn,
kas sa hull tead ka, millest sa vestad?
Kui alles praegu pilli toppisid,
siis mõju sul veel kaua kestab.
Ta vastas: "Tom, Sander, Marko,
sul on tuline õigus,
mu peas on nõidus,
mis on võtnud võimust.
Aga sel pole tähtsust,
mis teed siin kohvikus?"
Parandasin ja ütlesin, et Holgeriks kutsutakse mind,
urbaniseerunud poeet,
mõni ütleks filosoof.
Ideaalis äkki elurõõmus misantroop.
Istun ja vaatan, et mu sõnad siin paberil
on kui noodid, mida mänginud olen enda elu klaveril,
kontrollimata pedaale lasknud gaasil põhja minna,
elu ise on mind kandnud siia inglite linna.
Ei tahtnud minna tõsiseks,
ütlesin, et tegelt niisama suvitan.
Ta pööras selja. Haigutas,
ja ütles: jõle huvitav.



Ja täna käisin Tallinnas. Ema pani mulle aprilli alguses aja kinni, ja ta ütles mulle tol hetkel tänase (4.mai) kuupäeva. Muidu oleks järjekord olnud juuni lõpuni, aga kuna ma olen Pärnu haigekassa all, siis sain varem. Igastahes läksin täna siis haigla registratuuri ja sealt öeldi mulle, et mul oli 2. hoopis kuupäev. No fakk küll... Aga igastahes, Harjumaa järjekord oli jälle mingi suvelõpuni, aga ma sain õnneks juuni keskele endale aja.

Peale seda käisin ma ära ka Laima esinduses. Sain sealt 30 pakki erinevaid küpsiseid, 5 õhumullidega piimašokolaadi, 2 kvaliteetšokolaadi ja ühe suure kommiassortii. Lugu, miks ma nad sain on väga lihtne. Laima korraldas facebookis ühe mängu, kus pead ajapeale tuvisid otsima tausta pealt ning TOP 5 kõige kiiremat saavad 100 punkti eest auhindu (1 küpsisepakk oli näiteks 2 punkti). Ja mina ebaaus inimene nagu ma olen, tegin nii, et mäng jookseks 0,4 korda enda algsest kiirusest. Ehk siis mul polnud mingi probleem sinna top5 saada ning niimoodi saingi endale kohvi kõrvale küpsised hangitud =)

Homseks oli vaja "Tõde ja õigus" läbi lugeda. Ma sain koolis täna teada, ma arvasin, et see on kunagi palju hilisemaks ajaks. Aga ega ma poleks ikka leidnud aega selle lugemiseks, nii et erilist vahet ei ole. Natukene üle 100 lehekülje sai seda loetud ning minu austus Anton Hansen Tammsaare kui kirjaniku vastu kadus selle lugemisega täielikult. Toon näiteks ühe lause raamatust tema stiilinäiteks: "Koju jõudes ei saanud poiss enam õueväravalt, kuhu paistis torn." Ma lugesin seda lauset ja tervet seda lõiku mingi 10 korda läbi, ma ikka ei saanud sellest lausest aru. Vahepeal on kohutavalt palju selliseid segaseid lauseid. Ta nagu lampi toppiks igast sõnu sinna vahele. Ning selline peaks eesti klassika olema. Kohutav..

You know, at bedtime or whatever.