Käisin täna Raplamaa ainetundjate vastuvõtul. Esimesena kutsuti mind individuaalselt ette, sest ma olin "kõige rohkem saavutanud" ning kui ette jõudsin, siis hakati ette lugema kõike, mida ma olen teinud ja muid toredaid asju. Seeärel anti mulle raamat. Huvitav on see, et sisse tulles ma just viitasin sellele raamatule ja ütlesin: "Ma loodan, et nad mulle seda ei anna." Mitte, et mul selle raamatu vastu midagi oleks, vaid lihtsalt ma tean, et neil on harjumus mulle selliseid imelike asju anda. Raamatuks on siis "1001 ehitist, mida elu jooksul peab nägema". Kaalub ka ikka korralikult ja ema kohe teadis öelda, et eesti krooni ajal maksis see 600.-
Enamikel on juba riigieksamid läbi või siis üks viimane juba jäänud. Mina olen alles poole peal ja raskem pool on veel ees - matemaatika ja füüsika. Reedel tuleb juba matemaatika, sellega ma peaksin hästi hakkama saama. Füüsika pärast ma natukene muretsen isegi, pole veel jõudnud õppida hakata, aga algust teen alles pärast matemaatika oma lõppu. Ausalt öeldes ma tunnen end siin 12. klassis üldse natukene lollimana, kui ma seda 11. klassis olin. Ma ei tea miks, pole nagu midagi eriti produktiivset õppinud see aasta ja möödunu hakkab vaikselt meelest ära minema. Kui ma aus olen, siis see füüsikaolümpiaadi 2. koht andis paraja põtsu ja ma sain aru, et mul on ikka veel palju õppida.
C'est la vie.
Vahepeal, kui Türgis olin, toimus ka spordipäev. Natukene oli isegi kahju, et ma osa ei saanud võtta. Ainsaks põhjuseks see, et tahaks enda 100m aega mõõta. Ma olen viimased kuud aeroobselt just sprintimist ja lõikude jooksmist teinud. Igasugused pikamaajooksud ja sörkimised olen ära lõpetanud. Mõistsin, et need toovad mulle pigem kahju kui kasu.
Ning vahepeal ma mõtlesin, et mulle oleks meeldinud, kui gümnaasiumis oleks mingi klass ühe poolaasta vältel olnud kolmanda kehalise kasvatuse asemel füsioloogia. Kus õpetataks kõige lihtsamaid põhitõdesid. Sest miks anda lapsele kala, kui sa saad õpetada teda kala püüdma, eks? Muidugi see võib alguses kõlada kuivana, aga kui õpetada vaid põhitõdesid, siis see ei ole seda sugugi. Näiteks tüdrukud saaksid teada, kuidas saada saledaks, poisid aga, kuidas saada lihaseid, sest minu silmis on toitumine alati olnud üks füsioloogia tähtsamaid osasid. Ning samuti aitaks see ära hoida igasugu lolluseid ja vigastusi, mida siiamaani trennides ja kehalistes tekitatakse. Näiteks ma olen kuulnud, et mõned arvavad siiamaani, et hea on koguda palju rasva ja siis hiljem trenni tehes see lihaseks muuta. Väita, et rasvkude muutub lihaseks on sama nagu väita, et trennides muutub ajukude biitsepslihaseks.
0 kommentaar(i):
Post a Comment