This cage is all I know

   Täna toimus VII Innard Mardo Memoriaal ehk Eesti Meistrivõistlused Kulturismis, Fitnessis ja Athletic Fitnessis. Tahtsin seda küll vaatama minna, aga kahjuks see toimus nii halval ajal. Minule huvipakkuv osa algas alles kell 18.00 ning pärast selle lõppu oleks mul kohutavalt raske kuidagi Tartusse saada. Aga õnneks on keegi leiutanud sellise asja, nagu Live Stream! Samas järgmine aasta tahaksin kindlasti minna ning kui isegi hästi läheb, siis mingitelgi võistlustel ka ise võistelda.

Samas ma ei ole sugugi kindel, mis minust järgmine aasta saab. Hetkel mõtlen minna vahetusüliõpilaseks, kas semestriks või aastaks, veel ei tea. Number üks eelistus on hetkel Saksamaa, kuid see nõuab üpriski heal tasemel saksa keele oskust - eks ma hakka seda nüüd vaikselt arendama. Muidugi see ei ole ka nii, et tahan välismaale õppima minna ja lähengi. Konkurss on karm ning ka vastav välismaa ülikool peab sind vastu võtma. Ehk siis võimalus oleks super, kuid raskesti saavutatav, sestap üritangi praegu võimalikuid kõrgeid tulemusi töödel saavutada, et stipendiumi võimalust suurendada. Aga eks näis, nagu ma ennegi mainisin, siis miski ei ole veel kindel ning valikuid on liigagi palju.

   Kõik kontrolltööd on kuidagi tulevasse nädalasse kokku kuhjunud. Neljapäeval on näiteks Füüsikalise maailmapildi & Algebra ning geomeetria kontrolltööd. Füüsikas on vaja õppida pähe ~200 mõistet, pikimad neist 13 rida. Ja et spikerdamist takistada, siis selle kontrolltöö tegemiseks on aega ainult 25 minutit. Sounds nice, huh? Aga tegelikult tõde on selline, et see töö ei ole üldse raske, mulle lihtsalt meeldib aeg-ajalt vinguda. Kool on veel kerge, aga siiamaani räägitakse, et läheb-läheb raskeks. Näiteks alles oli meil Kõrgemas matemaatikas kontrolltöö, ma õppisin palju tõestusi, definitsioone, vea määramisi ja mida kõike veel keerulisemat. Aga kui töö kätte sain, siis vaatasin, et töös oli vaid 10% sellest, mida ma õppisin. Ei ühtegi vea määramist, ei ühtegi tõestamist! Ehk siis töö oli üllatavalt lihtne, ma ootasin juba midagi uskumatult raskelt. Ma ei jõua ära oodata, millal kõik raskeks ja pingeliseks ära kisub. Enne sisse astumist oli mulje et siin on juba esimesest nädalast nii, et ei ole isegi aega hingata või elada. Ma olen enda kohta kuulnud sellist väljendit nagu: "Holger on inimene, kellel on alati aega."

This cage is all I know

Kuidas teha vahet jaapanlasel ja hiinlasel?
   Olgem ausad, ega nad nii sarnased ka ei ole. Kõige lihtsam on teha kas kirja või kõne järgi. Jaapani kirjakeel on lihtne, koosneb paarist kriipsust. Hiina kirjatähed on palju kirjumad, koosnevad mitmest-mitmest joonest (lisaks mainin ka seda, et kui kirjapildis on ovaalid või ringid, siis on tegu ilmselt korea keelega).
Kõne poolest on hiina rohkem selline "ching-chong" või "hen xao xing" tüüpi keel. Jaapani keel on rohkem sarnane inglise keelega, kasutab rohkem sulghäälikuid. Ehk siis rohkem sellised "konnichi wa" või "onegaishimashu" tüüpi sõnad. Need on vähemalt siuksed näited, mille põhjal mina nendel kahel keelel vahet teen, tegelikult kui neid keeli kasvõi korra kuulata, siis saab aru, et need on totaalselt erinevad keeled.

Ka välimuse järgi peaks olema üpriski lihtne vahet teha - jaapanlased on rahvas, mis pole aegade jooksul peaaegu üldse segunenud. Hiinlaste puhul on see raskem, sest nende riik koosnebki justkui mitmest erinevast rahvusest. Aga minu stereotüüpilised tähelepanekud on sellised: Jaapanlastel on heledam nahk, hiinlastel õrnalt toonikam. Hiinlastel on üldiselt tumedamad juuksed. Jaapanlastel on rohkem ovaalsem ning naistel selline "pehmem" nägu, hiinlastel on pigem ümmargune ning teravam nägu.
Ning rohkem ma erilisi erinevuseid küll täheldanud ei ole. Muidugi leidub ka sarnaseid inimesi kahe kultuuri vahel, aga stereotüüpiliselt võttes ei ole nende vahel nii raske neid erinevusi ja äratundmismärke küll leida. Lõppu otsisin üles ka ühe vana pildi, milles on kokku photoshopitud mitmete-mitmete antud riigi naiste näod ja niimoodi leitud "keskmine nägu".

Lootus

Tahan teha sulle piina
ja võtta valu endal kanda.
Agoonias jalutada soojal liival,
minna videvikul randa.

Rannas jookseks paljajalu,
piinarikkam iga samm - see õndsuse hind.
Kehas nälg, hinges janu,
kaelani vees, kuid jooksin vaid sind.

Hüvastijätt, mis kestnud üle aasta.
Kõigeviimane käepigistus,
mööda närve, seest mind laastab.
Mõttes: "see me viimne ligidus".

Nüüd, mil päiksekiired langenud -
kaod öhe, sest oled veel noor.
Langen maha, mu tahe on raugenud -
siiani segane, kuidas kahest sai pool.

http://coloursofblood.wordpress.com/2012/10/18/it-feels-like-cancer/ (varjatud postitus)

I can't change myself, but I can change the world

Vahepeal on veel huvitavaid küsimusi juurde tekkinud - kahekaupa vastan jällegi postituse lõpus, et postitus liigagi pikaks ei läinud. Sorri, kui mingi vastus ootama peab.

Neljapäeval tegin koolijõudmise rekordi. Unustasin äratuskella panna, kuid õnneks minu bioloogiline kell veel töötab. Tegin silmad lahti, kell näitas 7:56 (olgu mainitud, et tavaliselt astun enne 8't juba uksest välja). Alguses ei jõudnud mõistus järgi, aga siis käis see 'ouu shit' hetk läbi ning hüppasin voodist välja. Iroonilisel kombel jõudsin isegi asjad ära pakkida, pudru ära süüa(kuigi külmana) ja riide panna. Ainuke asi, mida ma ei jõudnud teha oli hammaste pesemine, aga õnneks oli mul nätsupakk taskus. Ning ma jõudsin õigeks ajaks kooli! Äkki ma peakski hakkama iga ilma äratuseta tõusma, kui ma niikuinii kooli jõuan?

Miskipärast öeldakse mulle, et ma ei näe üldse füüsiku moodi välja. Samas ma ise ei saa aru, kelle või mille moodi ma siis välja näen (enda välimust on kohutavalt raske hinnata). Kuigi ma ei ütleks, et mul kursakaaslaste seas üldse eriti palju 'füüsiku välimusega' inimesi oleks.
Sama öeldakse mulle ka siis, kui ma räägin enda hobidest e. trennis käimisest ja bodybuildingist. Ma ei ütleks, et need teineteist välistavad asjad on. Nende kahe vahel on isegi väga palju ühist:

* Eelmises Imelise Teaduse ajakirjas räägiti trenni ja ajusuuruse vahelisest seosest. Seal on mingi ~5 leheküljeline jutt katsetest, mis näitasid, et mida rohkem trenni lapsed teevad, seda suurem on nende aju ning seda paremini nad teste tegid. Kuigi seal mainiti, et jõusaal kasvatab ainult aju teatud piirini, siis selle all on mõeldud vaid madala intensiivsusega trenni. Samas on aeroobne ja kõrge intensiivsus sellega paratamatult kaasnevad asjad.
* Arvamus ja isiklik eripära - Mõlemad on suures osas personaalsed ja erinevalt mõistetavad. Mis on füüsika? Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis. Ehk siis füüsika peegeldab isikute nägemust maailmast - kui kellelgi arvamus erineb massiarvamusest, siis ka seegi on õige. Üldise tunnistuse saavad siiski ainult need arvamused, millel kõige suurem pooldajate arv on - kui 3 inimest arvab, et mingi loom on kass, 5 inimest väidab, et ei see on ilves, siis järelikult on see loom ilves ja edaspidi viidataksegi talle kui ilvesele. Samas see ei takista teistel inimestel siiski arvata on see on kass, kui neil on nii mugavam. Sama ka trennis, kuna enamik inimesi ei saa söömisega hakkama, siis antaksegi neile tavaline 'juurvilja-kana dieet', kuna see sobib enamikule. Kui isiklikult läheneda, siis ei ole asi sugugi nii range, aga kui indiviidil puudub enda arvamus või personaalsed teadmised, siis paratamatult peab massiarvamustega ühtima.
* Mõlemad on pigem elustiilid. Ehk mõlemad nõuavad pühendumist ka peale 'tööpäeva lõppu' ning lausa nende sees olemas, vastasel juhul ei saada nendega lihtsalt hakkama.
* Enesereklaamimine - teadlane peab saavutama rahvusvahelise tunnustuse ning pidevalt teadusartiklite näol endast märku andma, et olla konkurentsi võimeline ning et saada toetust. Kulturist peab ennast pidevalt reklaamima ning ennast levitama, et saada reklaamidesse või treenerina töötada.
* Piiride surumine. Kui füüsikas õpid järgmise 'leveli' ehk keerulisema asja ära, siis see tähendab, et eelmine tasi ei saa enam ära unustada. Unustada saab vaid kõige viimast õpitud taset ("Näide: peale korrutamise selgeks õppimist ei ole võimalik enam liitmist ära unustada, kui pikka aega eemal olla numbritest, siis võib ununeda küll korrutamine, aga mitte liitmine). Jõusaalis on sama, kui sa kükid juba 120kg ära, siis 100kg ei ole enam sugugi see, mis ta enne oli. Juba psühholoogia mängib selles nii suurt rolli.
* Teadus - Mõlema poole peal tehakse meeletult uuringuid ja eksperimente, ainult eksperimentaalse tõestuse saanud teooraid loetakse tõesteks. Ma ütleksin, et ma loen isegi füsioloogia laborite uurimistöid rohkem kui füüsikute omi. Samas on neis ka võrdselt palju pettuseks osutunud teadustöid.

Ehk siis kokkuvõttes polegi need kaks asja nii erinevad.

Mis on teadaolev väikseim (aatomi)osake?
Hetkel ei ole meie sisemine silmapiir kuigi kaugele jõudnud, skeem näeb välja selline:  aatomituum >> prooton ja neutron >> kvark. Ehk siis prootonid ja neutronid koosnevad 3st kvargist. Koos kvarkidega on elementaarosakesed veel leptonid(meile tuntuim lepton on elektron).

Ning samuti koos leptoni ja kvargiga kuulub elementaarosakeste rühma hetkel vaheosakesed, toon nad eraldi välja, sest nad ei ole aatomi koostises. Meile tuntuim vaheosake e. boson on footon - vaheosakesed ongi vastastikmõju vahendajad.


Kuidas ei ole valgusel massi, samas kui tal on energia ? (vastavalt Einsteini relatiivsusteooriale E=mc².)

Andekas küsimus. Nii.. teadaolevalt on valgus elektromagnetlaine ning selle laine vahendaja on footon, ehk vastuse leidmiseks tuleks vaadelda footonit. Ning väide, et valgusel e. footonitel ei ole massi, ei ole päris korrektne. Footoni massi saab välja arvutada antud valemist või kui panna vaakumis olev tiivik päikese kätte, siis on näha, kuidas impulsi tõttu tiivik pöörlema hakkab (footonid põrkuvad aina tiiviku pihta). 
Mida aga footonil ei ole, on seisumass. Seisumass on osakese väikseim võimalik mass - see tähendab seda, et footon ei saa paigal olla, ta liigub ainult valgusekiirusega. Olgu siin ka lisaks mainitud, et seisumasita osakesed on ainukesed osakesed, mis suudavad valgusekiirusel liikuda, ükski teine seda ei suuda. 
Ehk siis kokkuvõtvalt: footonil puudub seisumass, ehk ta alati liigub valgusekiirusega ning liikumise hetkel on tal mass täitsa olemas. Meie sellist erinevust makromaailmas eriti ei märka, sest meil pole vahet, kas me liigume või seisame paigal, mass on meil siiski olemas. Footonil, aga seda valikut pole, sest tema paigal seista ei saa.

Toon seisumassi kohta ühte tuumafüüsikast pärit näite ka: Näiteks Liitiumi (puhtjuhuslikult võetud aine) tuuma seisumass on väiksem, kui tuuma koostises olevate osakeste massides summa, sest nende osakeste(nukleonide) ühinemisel eraldub energiat.

Ma loodan, et suutsin arusaadavalt ära seletada, kui midagi jäi segaseks, siis võib alati üle küsida või enda argumente tuua :)

You only see, what your brain tells you to see

Kaks andekat küsimust on juba kõrvalpaneelile tulnud. Tublid inimesed, kes küsida oskavad :)
Aga neile ma vastan jällegi postituse lõpus, kui suur kihin on, siis võib muidugi kohe alla kerida..

Pretend to love the one you're with

Huvitav on see, et Tartus ei näe ma enam öösiti lendavaid asju, vilkuvaid tulukesi või imelikke elukaid. Ma olen öösiti silmi lahti tehes näinud ainult kedagi enda kõrval lamades. Ja ma siis lihtsalt laman ja ootan, sest ma tean, et kui ma teda puutun, siis ta kaob. Aga mingi aega hetke möödudes ma enam ei jaksa oodata, üritan enda käe tema peale panna või teda kallistada, aga siis ta haihtub. Ning mina jälle, laman täiesti üksinda enda üksikus suures voodis. See ongi vist suureks kasvamine, kui lendlevad illusioonid asenduvad illusioonidega inimestest enda kõrval.
Vähemalt sellega piirdusid minu hallutsinatsioonid kuni tänase ööni..



Minu arust on kohutavalt kurb vaadata kõrvalt, kuidas vanematel inimestel hakkab viimastel eluaastatel mõistus samm-sammu haavalt ära kaduma. Näiteks minu vanavanaema hakkas enne surma enda toas inimesi nägema, teadis nende nimesid, rääkis nendega. Tema jaoks täiesti normaalne, kõrvaltvaataja jaoks kurb. Milleni ma tahan jõuda on see, et täna öösel ei olnud mul niimoodi, et üks inimene oleks ilmunud ja siis ära haihtunud. Mul oli siin 4-5 inimest, kes segasid minu und pikemat aega.

Üks neist lamas diivanil, üritas magada nagu minagi, olin tänulik, et vähemalt tema vaikne on. Kaks tükki rääkisid omavahel ning kolmas aegajalt taidles mööda tuba ringi. Natukene kartsin neid valveta jätta, nad olid mulle küll tuttavad, aga mitte nii lähedas, 'kursakaaslased' vist. Aegajalt pöörasin pilgu nende poole, et vaadata ega nad midagi ära ei lõhu ega varasta. Mõtlesin, miks nad juba ära ei lähe, homme on koolipäev ja peab vara ärkama, nemad on juba siia päris kauaks jäänud. Samas polnud ka südant neid välja visata keset ööd ja samas, kui ma nad ise siia kutsunud olin. Korra pidin üles tõusma, kuna üks nendest turnis televiisori aluse peal. Üldse segasid nad minu soovitud rahulikku und. Peas piinas küsimus, mis ma hommikul peale hakkan, kui nad siis veel siin on. Kas ma pean neile kõigile ka putru ja hommikusööki tegema? Kohvi? Ja seejärel pean ma nad siiski ju välja viskama, ma ei usalda neid piisavalt, et jätta neid siia, kui ma kooli pean minema. Nii palju muresid, nii palju vastutusi. Sisimas lootsin, et nad juba lahkuksid, et saaksin lahti neist muredest ning suudaksin lõpuks rahulikult magada.

Muidugi mõista olid nad hommikuks kadunud ning kõik see teater oli vaid minu aju mängulisus.

Miks vesi voolab?
Ma eeldan, et siin on mõeldud jõe-sarnaseid asju, sest kui veetilk panna tasasele pinnale, siis ta ei voola mitte kuhugile(siit ka vastus). Selle nimi on energia miinimumi printsiip, ehk lihtsalt öeldes, vesi voolab allamäge ja seda gravitatsiooni tõttu. Vesi tuleb kuskilt allikast pinnale ning hakkab kalde tõttu ühele poole voolama, üritades võimalikult madalale saada (kui ta tuli pinnale mäe otsast, siis ta tahab mäejalamile jõuda, kuigi tavaliselt on see kõrguste vahe palju madalam, aga siiski olemas). Jõgi voolab välja merre või ookeani, sest see koht on kõige madalam koht, kuhu tal võimalik minna on.
Huvitav lisafakt on ka see, et ühte järve võib sisse joosta mitu jõge, kuid järvest välja jookseb ainult üks.

Miks kaovad lennukid, laevad Bermuuda kolmnurgas ära?
*  Kui ma klassikalise füüsika seisukohalt vastaksin, siis ütleksin ma, et põhjuseks on antud piirkonnas massiliselt maakoores leiduv metaan, mis on kergem kui õhk. Laevad püsivad veepinnal ju puhtalt selle pärast, et nad on väiksema tiheduse kui vesi. Aga kui laeva alla, vee asemele, tõuseb palju-palju metaani, siis miski ei kanna enam seda laeva ning see sukeldub.
*  Samuti kuu-päikese liikumisega põhjustadud tõusud ja mõõnad, mis põhjustavad piirkonnas ioniseeritud laama liikumist, mis omakorda põhjustab magnetilist anomaaliat.

Muidugi mainin ära, et kõik vastused on suhtelised ja mingit kindlat vastust ei ole. Vaba valik on seegi, kas uskuda, et sellel piirkonnal on mingid teistsugused mõjud või mitte. Aga paar müütilist ideed, mille hulgast valida:
*  Seal asub musta augu sarnane objekt.
*  Seal asub avarii teinud UFO-laev, mis kiirgab laineid, mis meie tehnika rivist välja viib.
*  Bermuuda kolmnurgas asub auk aja- ja ruumidimensioonis, ehk relatiivsusteooria järgi võib aegruum võib võimsates gravitatsiooniväljades teistmoodi käituda.
*  Bermuuda kolmnurgas asub Atlantis. Legendi järgi leiutasid Atlantise elanikud energiat salvestavad kristallid, mis peaksid tänapäevani tohutul hulgal energiat välja kiirgama. Samuti arvatakse, et lisaks müstilisele Atlantise linnale paikneb seal ka hiiglaslik klaasist püramiid, mis on isegi suurem kui Cheops'i püramiid, mis käitub tohutu energiaallikana. Panen lõpetuseks sellest püramiidist pilte ka: