Tahan teha sulle piina
ja võtta valu endal kanda.
Agoonias jalutada soojal liival,
minna videvikul randa.
Rannas jookseks paljajalu,
piinarikkam iga samm - see õndsuse hind.
Kehas nälg, hinges janu,
kaelani vees, kuid jooksin vaid sind.
Hüvastijätt, mis kestnud üle aasta.
Kõigeviimane käepigistus,
mööda närve, seest mind laastab.
Mõttes: "see me viimne ligidus".
Nüüd, mil päiksekiired langenud -
kaod öhe, sest oled veel noor.
Langen maha, mu tahe on raugenud -
siiani segane, kuidas kahest sai pool.
http://coloursofblood.wordpress.com/2012/10/18/it-feels-like-cancer/ (varjatud postitus)
Thursday, October 18, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 kommentaar(i):
Post a Comment