Neljapäeval tegin koolijõudmise rekordi. Unustasin äratuskella panna, kuid õnneks minu bioloogiline kell veel töötab. Tegin silmad lahti, kell näitas 7:56 (olgu mainitud, et tavaliselt astun enne 8't juba uksest välja). Alguses ei jõudnud mõistus järgi, aga siis käis see 'ouu shit' hetk läbi ning hüppasin voodist välja. Iroonilisel kombel jõudsin isegi asjad ära pakkida, pudru ära süüa(kuigi külmana) ja riide panna. Ainuke asi, mida ma ei jõudnud teha oli hammaste pesemine, aga õnneks oli mul nätsupakk taskus. Ning ma jõudsin õigeks ajaks kooli! Äkki ma peakski hakkama iga ilma äratuseta tõusma, kui ma niikuinii kooli jõuan?
 |
Miskipärast öeldakse mulle, et ma ei näe üldse füüsiku moodi välja. Samas ma ise ei saa aru, kelle või mille moodi ma siis välja näen (enda välimust on kohutavalt raske hinnata). Kuigi ma ei ütleks, et mul kursakaaslaste seas üldse eriti palju 'füüsiku välimusega' inimesi oleks.
Sama öeldakse mulle ka siis, kui ma räägin enda hobidest e. trennis käimisest ja bodybuildingist. Ma ei ütleks, et need teineteist välistavad asjad on. Nende kahe vahel on isegi väga palju ühist:
* Eelmises Imelise Teaduse ajakirjas räägiti trenni ja ajusuuruse vahelisest seosest. Seal on mingi ~5 leheküljeline jutt katsetest, mis näitasid, et mida rohkem trenni lapsed teevad, seda suurem on nende aju ning seda paremini nad teste tegid. Kuigi seal mainiti, et jõusaal kasvatab ainult aju teatud piirini, siis selle all on mõeldud vaid madala intensiivsusega trenni. Samas on aeroobne ja kõrge intensiivsus sellega paratamatult kaasnevad asjad.
* Arvamus ja isiklik eripära - Mõlemad on suures osas personaalsed ja erinevalt mõistetavad. Mis on füüsika? Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis. Ehk siis füüsika peegeldab isikute nägemust maailmast - kui kellelgi arvamus erineb massiarvamusest, siis ka seegi on õige. Üldise tunnistuse saavad siiski ainult need arvamused, millel kõige suurem pooldajate arv on - kui 3 inimest arvab, et mingi loom on kass, 5 inimest väidab, et ei see on ilves, siis järelikult on see loom ilves ja edaspidi viidataksegi talle kui ilvesele. Samas see ei takista teistel inimestel siiski arvata on see on kass, kui neil on nii mugavam. Sama ka trennis, kuna enamik inimesi ei saa söömisega hakkama, siis antaksegi neile tavaline 'juurvilja-kana dieet', kuna see sobib enamikule. Kui isiklikult läheneda, siis ei ole asi sugugi nii range, aga kui indiviidil puudub enda arvamus või personaalsed teadmised, siis paratamatult peab massiarvamustega ühtima.
* Mõlemad on pigem elustiilid. Ehk mõlemad nõuavad pühendumist ka peale 'tööpäeva lõppu' ning lausa nende sees olemas, vastasel juhul ei saada nendega lihtsalt hakkama.
* Enesereklaamimine - teadlane peab saavutama rahvusvahelise tunnustuse ning pidevalt teadusartiklite näol endast märku andma, et olla konkurentsi võimeline ning et saada toetust. Kulturist peab ennast pidevalt reklaamima ning ennast levitama, et saada reklaamidesse või treenerina töötada.
* Piiride surumine. Kui füüsikas õpid järgmise 'leveli' ehk keerulisema asja ära, siis see tähendab, et eelmine tasi ei saa enam ära unustada. Unustada saab vaid kõige viimast õpitud taset ("Näide: peale korrutamise selgeks õppimist ei ole võimalik enam liitmist ära unustada, kui pikka aega eemal olla numbritest, siis võib ununeda küll korrutamine, aga mitte liitmine). Jõusaalis on sama, kui sa kükid juba 120kg ära, siis 100kg ei ole enam sugugi see, mis ta enne oli. Juba psühholoogia mängib selles nii suurt rolli.
* Teadus - Mõlema poole peal tehakse meeletult uuringuid ja eksperimente, ainult eksperimentaalse tõestuse saanud teooraid loetakse tõesteks. Ma ütleksin, et ma loen isegi füsioloogia laborite uurimistöid rohkem kui füüsikute omi. Samas on neis ka võrdselt palju pettuseks osutunud teadustöid.
Ehk siis kokkuvõttes polegi need kaks asja nii erinevad.
Mis on teadaolev väikseim (aatomi)osake?
Hetkel ei ole meie sisemine silmapiir kuigi kaugele jõudnud, skeem näeb välja selline: aatomituum >> prooton ja neutron >> kvark. Ehk siis prootonid ja neutronid koosnevad 3st kvargist. Koos kvarkidega on elementaarosakesed veel leptonid(meile tuntuim lepton on elektron).
Ning samuti koos leptoni ja kvargiga kuulub elementaarosakeste rühma hetkel vaheosakesed, toon nad eraldi välja, sest nad ei ole aatomi koostises. Meile tuntuim vaheosake e. boson on footon - vaheosakesed ongi vastastikmõju vahendajad.
Kuidas ei ole valgusel massi, samas kui tal on energia ? (vastavalt Einsteini relatiivsusteooriale E=mc².)
Andekas küsimus. Nii.. teadaolevalt on valgus elektromagnetlaine ning selle laine vahendaja on footon, ehk vastuse leidmiseks tuleks vaadelda footonit. Ning väide, et valgusel e. footonitel ei ole massi, ei ole päris korrektne. Footoni massi saab välja arvutada antud valemist või kui panna vaakumis olev tiivik päikese kätte, siis on näha, kuidas impulsi tõttu tiivik pöörlema hakkab (footonid põrkuvad aina tiiviku pihta).
Mida aga footonil ei ole, on seisumass. Seisumass on osakese väikseim võimalik mass - see tähendab seda, et footon ei saa paigal olla, ta liigub ainult valgusekiirusega. Olgu siin ka lisaks mainitud, et seisumasita osakesed on ainukesed osakesed, mis suudavad valgusekiirusel liikuda, ükski teine seda ei suuda.
Ehk siis kokkuvõtvalt: footonil puudub seisumass, ehk ta alati liigub valgusekiirusega ning liikumise hetkel on tal mass täitsa olemas. Meie sellist erinevust makromaailmas eriti ei märka, sest meil pole vahet, kas me liigume või seisame paigal, mass on meil siiski olemas. Footonil, aga seda valikut pole, sest tema paigal seista ei saa.
Toon seisumassi kohta ühte tuumafüüsikast pärit näite ka: Näiteks Liitiumi (puhtjuhuslikult võetud aine) tuuma seisumass on väiksem, kui tuuma koostises olevate osakeste massides summa, sest nende osakeste(nukleonide) ühinemisel eraldub energiat.
Ma loodan, et suutsin arusaadavalt ära seletada, kui midagi jäi segaseks, siis võib alati üle küsida või enda argumente tuua :)
0 kommentaar(i):
Post a Comment