Igastahes esimene post jamh...

Tegin selle blogi siis enda jaoks. See on nagu minu isiklik pihi.net, ainult natukene normaalsem.

Tahtsin lihtsalt kohta, kuhu saaks mõtted kirja panna. Varem mõtlesin lihtsalt mõtted ära ja pidin need alla neelama, aga see tüütas ära. Ma tean kui palju blogisi on juba olemas. Erinevaid blogisi on palju rohkem, kui nende lugejaid. Aga ma ei teinud seda blogi lugejate jaoks, tegin selle enda jaoks. Et kunagi vanemana lugeda neid poste ja mõelda, milline jobu või milline geenius ma küll olin.

Ja kui te isegi satute seda blogi lugema, siis ma soovitan, et ärge lugege. Minge otsige mõni teine blogi. Vahepeal on uskumatu, kui palju tarku inimesi on olemas ja kindlasti on neilgi blogid. Minge otsige nende blogid ülesse, saate targemaks. Ma pole eriti osav sõnaseadja, eriti blogi kirjutades, niiet on võimalus, et te jääte seda lugedes lollimaks. Peaks vist isegi hoiatussildi üles panema.

Ah jaa... seda ka, et tahaks saada füüsikuks. Aga jama on see, et stipendiumit ma ilmselt ei saa, kuigi see pole kõige suurem mure. Aga suurem mure on see, et füüsika on nii lai ala ja bakalaurusekraadiga saab ainult baashariduse kätte ja sellega tööd ei saa. Siis ma pean valima mingi täpsema ala ja kokku õppima 5 aastat, et saada seal magistrikraadi sisse. Muidugi võin veel 4 aastat doktorikraadi jaoks õppida, aga see on juba väga tülikas, võib-olla saan doktorikraadi, siis kui 40 ringis olen. Aga ikkagi, kui ma olen 5 aastat õppinud ja magistrikraadi kätte saanud, siis ma kardan ikka, et ma ei leia kuskilt tööd. Elaks ma kuskil Sveitšis, Norras, Soomes või Suurbritannias oleks asi palju lihtsam, kuna Eestis ei ole ühtegi suurasutust, mis palkaks hulgaliselt füüsikuid. Päris kurb oleks, kui sa oled õppinud 5 aastat füüsikat ja siis saad ikka ainult Macdonaldsisse teenindajaks tööle. Natukene kardan ka seda, et ma ei saa füüsikuna hakkama. Matemaatika pärast ma ei muretse üldse, inglise keel on ka heal tasemel, füüsika on ka päris hea, kuigi mitte väga hea veel, aga seda on mul veel plaanis palju arendada. Kõige rohkem muretsen ma keemia ja heade ideede pärast. Kuna kõik füüsikut leiutavad ju koguaeg midagi. Siis oleks kerge, kui mul öeldaks kogu aeg ette, mida ma otsima/uurima pean, aga tavaliselt peavad füüsikud ise midagi välja mõtlema. Kuigi ma 100% kindel selle kohta ei ole, ma pole kunagi saanud ühe füüsikuga rääkida, kuigi väga tahaks. Igastahes elu unistus oleks saada füüsikuna töö.