Tervist siis jälle! Ma enam ei saa siia nii tihti kirjutada, kuna on suvi ju. Ja on koguaeg kiire, sest on midagi vaja teha, kuigi tavaliselt need tegevused ei ole eriti tähtsad, vaid siuksed pisikesemad asjad nagu näiteks töö ja väljas 24/7 hängimine. Tegelikult mulle ei meeldi suvi üldse. Selles suhtes on tore, et puhata saab ja värki, aga lihtsalt siinne seltskond ei sobi minu huvidega kokku. Kõik kogu aeg kas joovad, ujuvad (Mulle ei meeldi ujumine, kuigi aeg-ajalt on tore ennast kasta) või siis mängivad võrku vms. mänge (Mulle ei meeldi meeskondlikud mängud, eriti sellised, kus kõik pidevalt vinguvad ja nutavad). Tegelt viga on lihtsalt selles, et suvel on nii palju vaba aega ja peab lihtsalt midagi tegema sellega. Kui suvel ei oleks nii palav, siis ma heameelega käiksin ühe kuu veel koolis (Ma olen märganud, et ma olen viimasel ajal selliseks nohikuks hakanud, kellele õppida meeldib, aga põhjus on lihtsalt selles, et kui ma füüsikuks tahan saada, siis ma peangi palju õppima.)

http://coloursofblood.wordpress.com/2009/09/29/30-juuni/ (varjatud tekst, mis vahepeal ära võetud.)

Nagu te praeguseks juba aru olete saanud, siis ma ei räägi siin blogis eriti sellest, mis üritused vahepeal on toimunud, aga vahepeal ikka võib. Igastahes vahepeal lõpetasin põhikooli (Tegelt juba ammu, aga ma pole seda vahepeal seda miskipärast kirjutanud), siis toimus meie klassi lõpuläbu. Siis käisime paar päeva tagasi ka Peterburgis, arhitektuur jms asjad olid väga toredad, aga mind tabas sellel reisil selline valgustushetk. Ma pole varem kunagi tundnud, et ma areneksin paari päevaga nii kiiresti, ma tunnen end peale seda uue inimesena. Teistele võis tunduda, et ma lihtsalt emotsen, aga tegelikult see polnud niimoodi - ma ei olnud üldse kurb. Mu pea oli tulvil mõtteid, aga samas ma ei mõelnud midagi. Mu keha olid täis tundeid, aga samas ma ei tundnud midagi. Ma ei saanud aru, mis minuga toimus, ma olin mingil määral segaduses, nii palju tundeid ja mõtteid käis minust läbi või ma ei tundnud ega mõelnud mitte midagi, kumbki neist on õige. Oleks mul vaid siis läpakas või pliiats ja paber kaasas olnud (Läpakas oleks parem olnud) oleks ma saanud tõelise blogi kirjutada, mul oli lihtsalt nii palju midagi kirjutada. Ma kujutan ette, et ma oleks terve tagasisõidu tee lihtsalt kirjutanud absoluutselt kõigest, mis mu peast läbi käis. Ma ei kujuta ettegi mitu A4 ma oleks suutnud kirjutada, aga kuna mul ei olnud läpakat, siis ma lihtsalt istusin terve tee ja mõtlesin. Lihtsalt mõtlesin ja olin vait mitu tundi, ühtegi sõna ütlemata. Kõrvaklapid kõrvas teesklesin vahepeal, et kuulan muusikat või magan, aga tegelikult ma lihtsalt mõtlesin ja arutlesin endamisi.

Ma nüüd vaatan, et see post on piisavalt pikk tulnud ja ma ei hakka siin rohkem seletama, kuigi vahepeal tekib soov siin nii paljudest asjadest rääkida, aga tavaliselt ma unustan need teemad ära või siis ma olen need juba nii läbi mõelnud, et mul pole enam mõtet neist kirjutada.

"when paper meets the ink
over thinking is the chink in my armour
that's just what i do.
And I've always been that way,
forever questioning each day"

See tsitaat on siis võetud laulust "Dan Le Sac Vs. Scroobius Pip - Look For The Woman". Igastahes, kui te märganud ei ole, siis on mul päris palju tsitaate, ma peaaegu iga nädal vahetan enda MSN'i nime ja panen sinna uue tsitaadi, mõnikord vahetan väga tihti, mõnikord harvem sõltuvalt tsitaadist. Enamus enda tsitaatidest (Kuskil 75%) on võetud lauludest, siis osad (Kuskil 15%) mõtlen ise välja ja ülejäänud (Kuskil 10%) kopeerin kuskilt maha.