Eilne öö oli väga imelik. Ärkasin selle peale üles, et telekas läks käima ning terve tuba oli järsku valge. Siis avastasin järsku, et seisan püsti ning olin astunud telekapuldi peale. Korjasin puldi üles, lülitasin teleka välja, läksin tagasi voodi ning jäin uuesti magama.
Vahel kõneleb vaikus rohkem kui sõnad, vähemalt mulle kõneles.
Samuti tegin järsku avastuse, et enamus mu asjad on punased, mustad ja/või valged. Alates koolikotist lõpetades rolleriga. Muidugi ka paljud riided. Kõik lühkad, mis mul on. Enamus t-särgid ja ehk isegi pusad. Kõik skeidid, mis mul siiamaani on olnud välja arvatud ühed. Isegi hiir on punane-must. Jõle huvitavalt on ikka asjad välja kujunenud.
Uipo Camp toimus suht ammu ja tavaliselt ma olen enda blogis vältinud selliseid teemasid, aga ma arvan, et Nõva rannas kummitab. Lugu on siis selline, et tšillisin pikki rannaäärt ringi. Järsku märkasin, et mingi tüdruk on põlvini vees, kõndis just ranna poole. Kuna seal oli just surfi laager ka just ligidal, siis ma ei imestanud, et keegi neist ka öösel ujumas käiks. Ja kuna ma kõndisin sellele tüdrukule aina lähemale, siis võtsin taskust mobla välja ning keerasin viisakusest muusika kinni. See tüdruk hakkas juba merest välja jõudma ja pigistas enda juuksed veest tühjaks. Aga hetkel, mil ta jõudis täitsa veest välja ning puudutas rannaliiva, siis ta lihtsalt kadus. Olin veidi pahane, et ma muusika pidin vait panema. Võtsin mobla taskust välja, panin muusika tagasi mängima ning kõndisin edasi. Muidugi see tüdruk võis olla ka järjekordne meelepete, hallutsinatsioon või lihtsalt varjude mäng. Aga asi on tegelikult selles, et kui ma eelmine aasta käisin Nõval jaanipäeva tähistamas, siis ma käisin sama moodi öösel ringi jõlkumas. Ja ma nägin täpselt seda sama tüdrukut. Ta jalutas jälle ranna poole, pigistas enda tumedaid juukseid ning randa jõudes lihtsalt haihtus. Ja ma tahtsin veel talle tere öelda.. pff..
Hope is necessary in every condition - http://web.zone.ee/darkcloud/hopeisnecessaryineverycondition.html
0 kommentaar(i):
Post a Comment