Mul on kadunud võime asju üldisemast vaatenurgast vaadata. Varem ma teadsin täpselt, kes ma olen, kuidas teised mind näevad ning kuidas seda saavutada. Varem ma teadsin täpselt, mida teised minust arvavad ning kuidas saavutada seda, mida tahan. Kuid hetkel ei ole mul õrna aimugi, kuidas teised mind näevad, veel vähem, kuidas ma seda kujundada saaks. Varem ma suutsin tavaliselt mingi otsuse tegemisel paari sekundiga ära mõelda, mida see otsus muudaks ja kuidas kumbki otsus kasulikum oleks ning siis otsustada, kuid nüüdseks on see oskus lihtsalt kuidagi ära kadunud ning mul pole õrna aimugi miks.

Ahjaa kool on ka alanud. Gümnaasiumis on praegu päris tore, endal on ka palju vabam ja parem tunne ning on ka näha, et teistele on see ka mõjunud ning peaaegu kõik klassikaaslased on mingil määral muutunud. Gümnaasiumis lähevad asjad ilmselt raskemaks ka, st. et ei saa ilmselt enam lihtsalt minna ja enanus tööd puhta loogikaga viie peale ära teha ilmselt tuleb hakata nüüd palju rohkem asju pähe tuupima. Hetkel üritan sel aastal kõik tsüklite hinded viied saada, ainuke asi mille pärast muretsen on eesti keel, sest seda ei saa lihtsalt tuupida pähe nagu ülejäänusid aineid. Gümnaasiumi klassi kohta õpetatakse meile ääretult palju rämpsu. Muidugi ma mõistan, et kunstiajalugu ja muud sellised ained on intelligentse inimese tunnus, kuid gümnaasiumis käivad juba piisavalt vanad inimesed, et ise teada, mida nad tahavad õppida. Eesti keeles on kõige õudsam raamatute lugemine, mitte, et mulle ei meeldiks raamatuid lugeda, vaid viga on selles, et me peame rämpsu lugema. Muidugi on õpetajal mingid eeskirjad ka, aga ta ikkagi võiks meile natukene rohkem vabadust anda. Kehaline on ka uue õpetajaga mõnusam. Teeme rohkem trenni ning ka rohkem akadeemilisem kord. Esimene hinne e-koolis on kohe eesti keele etteütluse eest 4. Fakk küll, nii lollid vead ja just selles aines, kus mul seda kõige vähem vaja läks. Mulle ei meeldi see eesti keel, isegi eestlased ise ju räägivad ka, et see on üks raskemaid keeli maailmas. Kuid mis teha kui juba oled siia sündinud?

Kui Kohila peal ringi käia ja vaadata nooremaid inimesi, siis küll tundub, et mis küll tulevikust saab. Kuid kui loed/osaled internetis (muidugi sõltub ka kohast) mingit diskussiooni, siis vahepeal nad panevad sind lihtsalt hämmastama. Mõned 13-15 aastased lihtsalt suudavad diskusseerida selliste spetsiifiliste asjade kohta, mida õpitakse alles ülikoolis. Ja kõige selle juures on veel neil õudne sõnavara ka! (Heas mõttes.) Nendega rääkides peab lihtsalt mõnikord leksikon juures olema. Mõnega rääkides lihtsalt tuleb iga kolme lause tagant talt selline sõna, mida sa elu sees kuulnud ei ole. Võib-olla on asi minu lolluses, aga ma kujutan ette, et kui ma sellistega poleks väitlustesse sattunud, siis ma ilmselt ei teaks siiamaani, mida kasvõi näiteks anomaalia tähendab. Niiet jah, "mitte kõik koolieelikud ei ole keemikud."