* - Vabandan juba ette ära.

Täna hommikul oli üle pika aja selline tunne, et ei taha üles tõusta. Tegin hommikul silmad lahti, vaatasin kella, kell näitas 9. Mõtlesin, et miks ma küll nii vara üles tõusin, kuigi samas ma teadsin vastust. Mul oli lihtsalt sees sitt* tunne, mille pärast ma olekski tahtnud terve päeva maha magada. Kuigi samas selle sita* tunde pärast ei olnud mul und ka, nii et ta rikkus kõik ära. Lebasin siis mingi tund aega voodis, lootes, et uni tuleb kasvõi vägisi, kuid kahjuks ta ei tulnud. Tõusin siis üles, mõtlesin, et nädalalõpul kohvi ei joo, muidu muutun selle vastu liiga immuunseks... Möödus siis mingi kaks tundi ja kell sai juba 12 ning mul polnud siis enam absoluutselt mitte midagi teha. Otsustasin siis ära õppida, kuigi tavaliselt ma õpin 22 või 23 paiku. Ja noh õppisin umbes nelja-viie minutiga ära ja peale seda polnud jälle midagi teha. Passisin siis tühja mõnda aega ja siis tuli hea mõte filmi vaadata. Samuti tuli mõte teha endale sooja kakaod, siis on mõnus filmi vaadata. Vedasin siis tulise kakao laua peale, panin tuled kustu ning panin filmi tööle. Sai umbes minut aega vaadatud, kui hakkas häirima, et film on liiga vaikne. Tahtsin siis klaviatuuri pealt häält juurde panna, kui kogematta suutsin selle väga tulise kakao ümber ajada nii, et see suutis kõikjale lennata. Kuigi ma suutsin kohe tassi kinni püüda ja üle poole kakao jäi tassi olid ikkagi kõik kohad seda täis. Isegi mu jalad kõrbesid ja mul oli tõesti selline "kepi* mu elu" tunne. Ja noh, sinna paika see film jäigi... Ning praegu on kell juba kuus saanud ja mul on ikkagi miskipärast see sama pask* tunne, mis hommikul üles tõusteski.