I have it all, but not what I wanted.

Mulle öeldi, et ma näen välja nagu Dr. House. Imelikul kombel oli mul endal ka enne seda samasugune tunne. Muidu homsest alates üritan ilma karguta käia. Põhimõtteliselt saaksin praegu ka, aga ma liiguksin siis veel aeglasemalt ja ilmselt ei oleks see väga meeldiv ka.


I've got an eraser, a pencil and a vision. I'm gonna erase this world and re-draw it all.


Lürbin praegu kohvi ja mõtlen, et mina olengi vist see kofeiinisõltlane. Kasvõi see, kui tekib janu ja ma lähen kööki. Vaatan ringi ja otsustan mida juua. Kraanivee välistan kohe ära, mahlad on ka kopa nii ette visanud ning kakao ja teega on ka sama lugu. Hakkan siis kohvi tegema, karjun üle maja, et kas äkki soovib keegi veel ning kui sobiv kellaaeg on, siis keegi ikka soovib. Ja kui keegi pereliikmetest peale venna tahabki, siis tavaliselt hakatakse mulle rääkima, et ma teen liiga kanget kohvi. Tegelikult on sarnane seis siis ka, kui janu tekib ja poodi lähen. Kui mitte-alkohoolset jooki tahan, siis tavaliselt ringi vaadates jäävadki ainukesteks võimalusteks kas jäätee või energiajook. Ja jääteega on see viga, et see saab tavaliselt kahe lonksuga otsa. Ja nii jääbki siis pahatihti valikuks energiajook, enamasti Starter.
Ja kohviga on muidugi see lugu, et kui sa jood seda, siis see tekitab hea tunde, kasvõi maitse pärast. Ja muidugi peale joomist on ka hea olla. Tekitab sellise rahulolu tunde, et kõik on hästi. Aga muidugi mu vererõhk hakkab vaikselt sinna fucked up poole kalduma, nii et ma ei tea, mis edasi saab.



Esitatud küsimus: "Kas mineviku teadmised piiravad meid või aitavad meil edasi minna?" Vastus? Ma ei tea.

Ära Võta Liiga Tõsiselt - http://web.zone.ee/darkcloud/2rav6taliigat6siselt.html