Lõpuks leiavad kõik valgelt linalt enda vere.

"Olen kloun, olen ülbe,
olen taevas, olen maa
olen jumal, olen ori,
olen see, kelleks saan.
Olen naine, olen mees,
olen üksikuna hoovis
olen parm, olen rikkur,
olen see kes soovid.
Olen viimane, olen võitja,
olen täiuslik plaan
olen sina, olen mina,
olen see, kelleks sa iial ei saa."


Tänasest algab minu uue mõtteelu esimene päev. Leidsin üles enda mõttesugulase. Isegi siis, kui ta oli seda ainult neljaks minutiks. Aga sellest piisas ja ma sain kõigele vastuse. Mul pole rohkem "mis?" ja "mis tuleb?" küsimusi, ma olen lõpuks rahul. Muidugi on varem olnud palju selliseid tarku habemega mehi, kelle juttu mulle meeldib kuulata ja ma leian neilt ka palju seoseid. Aga täna nägin ma midagi teistsugust. Ma nägin täielikku seost, ma nägin iseennast. Kedagi, kes suutis olla rohkem mina, kui mina seda ealeski olen  suutnud. Sest ta suutis välja öelda kõik, millest mina tavaliselt hoidun. Ja neljast minutist piisas, et leida iseennast.


"Ja kuigi terve elu on olesklusvõitlus.
Südames sa tead, et tegelikult oled ju võitnud,
Oled maailma vaadanud ja valikud leidnud,
Oled see kes oled, nii oled valiku teinud."


Tänane hommik oli imelik, tõusin selle peale üles, et kanüülijälg hakkas järsult valutama. Jalg valutab kogu aeg, mis tähendab seda et pole vahet, kas ma kõnnin või mitte. Kuigi üle poole kilta ma ikka kõndida ei suuda. Täna tuli plaaster põlvelt ka maha ja ma nägin ise esimest korda seda haava (mu veri on musta värvi). Ja pmst. näeb see välja nagu mingi frankenstein. Kaks risti on niitidest tehtud ning ühelt ristilt ripub mingi sendimeetri pikkune sinine niit välja. Ja tänasest algab minu suvepuhkus, mis tähendab, et edaspidi võib vabalt võtta. Ehk õpin paar klaverilugu ära, seni kuni ma ujuda ega joosta ei saa. Sest uskuge mind, õues on päris rõve niisama päevitada, kui ujuda ega vette hüpata ei saa.

I found a power in me.

I always somehow knew it existed.

It just needed to be set free.