Eelmine nädal keemia tunni ajal küsis Triin T. minult, kas ma teen keemia eksami. Ma muidugi vastasin ei. Miks ma peaksin tegema eksami sellises aines, mida ma absoluutselt ei mõista? Aga minu "ei" peale vastas ta, et olümpiaadidel ma küll käin. Nojah, ta jutul oli mõte sees. Igastahes see mõte tundus naeruväärne ja sinna paika see selleks ajaks jäigi.
Aga üleeile/eile/täna on see mõte mind painanud. Aga miks mitte? Peaks lihtsalt natukene õppima ja peaks enam-vähem hakkama saama. Vaatasin eelmise aasta riigieksmit ning mingi osa sellest tundus tuttav ning mingil määral ka õpitav. Praegu seda tehes saaks ilmselt 2 või äärmisel juhul isegi 3. Aga sellest pole hullu. Ma proovisin 9 klassi lõpul niisama, mis oleks juhtunud, kui ma oleks siis füüsika eksami valinud. Tulemus oli selline, et mul jäi paar punkti 3-st puudu. Aga eelmine aasta suutsin kuidagi ikka teha "parima eksami, mida ta eal näinud on". Loodan, et kui keemia ka ikka teen, siis juhtub sama moodi. Ja kui ma teengi, siis ma ilmselt võtan teaduskoolis keemia kursused ka, ehk need aitavad veidike. Igal juhul ma kaalun praegu selle plusse ja miinuseid:
+ Näeks CV-l hea välja - aitaks ülikooli saada.
+ Saaks keemia selgeks.
- Madala skooriga näeks paberitel halb välja.
- Kui ma saangi madala skoori, siis ma ei saaks enam kuldmedalit. Ma ei tea, mis tingimused Kohila koolis on, aga rangemates koolides peavad kõik eksamid olema vähemalt 90%
- Kuna 12. klassis keemiat pole, siis ma peaks selle see aasta tegema. Aga ma plaanisin teha see aasta matemaatika ja füüsika eksamid, kuna ma teen need 12. klassis ka ja see aitaks selleks valmistuda. Aga 3 eksamit ma see aasta ei vaevu tegema nii et ma peaksin matemaatika ilmselt välja jätma.
Ohh jahh.. Ma ei tea veel mis saab.. vaatab, kas asi on seda üldse väärt.
Empathy is the poor man's cocaine
And love is just a chemical by any other name.
Kõik teevad uuel aastal lubadusi. Ma püstitasin ka endale uuel kooliaastal hunniku lubadusi. Sellisel lihtsal põhjusel, et level up-id ja saavutused on ainukesed asjad, mis mind natukenegi inspireerida suudavad. Tegingi, siis väikese nimekirja, et mul meeles püsiks. Muidugi ma oleks tahtnud selle kirja panna kuhugile mujale, näiteks kalendrisse vms. Aga kahjuks mul pole absoluutselt mingit muud kohta, kus mul see asi meeles oleks. Ning kuna see juba siin üleval on, siis ma seletan ka seda asja natukene:
Kaardivise 35+m - Peaks üsna selgesõnaline olema. Ainuke asi on, kuna ma seda proovida saan. Praegu on päris tuulised ja niisked ilmad, mis tähendab, et õues ei saa kaarte loopida. Ning mul pole siseruumi ka, mis oleks 35+m pikk, kuigi ehk kunagi saan spordihoones proovida, kui see tühi on. Muidu ma harjutasin vahepeal toas, aga siis on see viga, et iga viskega lendab kaart vastu seina ja kaart läheb katki. Ning ega mul kaarte lõpmatuseni ka pole. Siis ma vahepeal proovisin loopida kõrvitsa sisse, aga mingil määral see retsib ka kaarte ning ja varsti oli kõrvits ära hakitud ka. Vahepeal loopisin ka suures toas. Hea visata esikust läheb sirge tee ning otse kardinasse, kõik kaardid jäävad terveks. Aga siis viskasin üks kord kogematta ühe lille varre pihta ning nojah.. vars koos suure õiega oli maha lõigatud. Peale seda olen ettevaatlikum olnud.
Mini-maratonil tahaks top 10 sekka jääda. See peaks kuskil umbes järgmine nädal toimuma. Muidugi top 10 on palju tahetud, arvestades, et ma ei saanud eelmine aasta eriti kehkas käia ning ma pole kunagi isegi top 25 olnud. Aga noh, eks ma siis üritan pingutada.
Shuffle kava all pean silmad Pae & Sarah kava, või siis enamvähem midagi sarnast. Videot ma siia toppima ei hakka selle jaoks on google, sest ma polegi üldse kindel, kas mul on viitsimist, tahtmist ja aega harjutada.
Ja viimase asjana on praegu "mõlemad silmad nulli" ehk siis mõlemad silmad täitsa korda. Eelmine kevad, kui silmi kontrollimas käisin siis oli vasak 0 ja parem oli -0,5. Suvel silmad ei valutanud, aga praegu kooliajal, kui peab kirjutama, tahvlit vaatama või lugema, siis hakkavad silmad kohe kipitama. Vahepeal istun lihtsalt paljudes tundides silmad kinni, õpetajad ehk isegi arvavad, et ma magan kogu aeg. Tegelikult ma lihtsalt säästan enda silmi. Praegu kasutan ka silmatilku ja varsti läheb uuesti silmaarsti juurde. Ma lihtsalt ei taha hakata prille kandma.
This world is a vampire, she eats her kids.
Edasi läheb natukene igavamaks, ehk siis pigem midagi trennipäeviku sarnast ja pigem enda jaoks jälle mõeldud.
Imelik on see, et mu kaal on püsivalt sama suur, kui ta oli kevade algul. Kõigub stabiilselt +/- 1kg ja mingit erilist muutust ei toimu. Ilmselt jalad on trenni puudusel väiksemaks jäänud ja ülejäänud keha on selle raskuse juurde saanud.
Imelik on ka see, et mu rasvaprotsent on miinimumi lähedane, päris pikka aega on olnud. Kui see mingi 3-4% veel allapoole kukuks, siis see oleks normaalsuse piiridest väljas. Ma ei saa aru, kuhu see kõik kaob? Kui ma näiteks joon õhtul mitu õlle ära, siis see peaks juba midagi mõjutama. Aga kui ma söön veel näiteks kartulikrõpse õlle kõrvale, siis sel hetkel peaks kõik toit peaaegu tervena minema rasvaks. Aga mul vist ei lähe, ma ei tea, miks. Kui ma oleksin naine, siis ma oleksin muidugi õnnelik, aga kuna ma pole, siis miinimum rasvaprotsent ei ole nii tore asi.
Täna lõppes minu kreatiini kuur, mis tähendab, et nüüd hakkan seda vähem tarbima. Ma pole juba mitu päeva hommikul kohvi joonud, kuna see nullib kreatiini mõju ära. Selle asemel söön lihtsalt hommikul natukene rohkem ja tõmban endale kokteili sisse.
Imelikud ained, mida müüakse on ka suurtes pakendites süsivesikud. Nimetatakse neid uhkelt süsivesikuteks ja siis pannakse tootja poolt veel omakorda uhke nimi nagu "dextro" ja pakendatakse sportlikku pakendisse. Aga mis asi see tegelikult on? 100% viinamarjasuhkur. Lihtsalt tavaline viinamarjasuhkur. Aga imelikul kombel on sellistes spordipakendites suhkrud palju odavamad, kui toidupoest ostes, ma ei tea miks.
Igastahes täna olin kehalises vahepeal väravas ja üritasin palli puhtaks lüüa, aga samal ajal lõi keegi teiselt poolt ka samal ajal palli. Parema jala suur varvas sai veits haiget. Praegu on viinakompress peal ning kui selle ära võtan, siis panen jäägeeli ka. Päris valus on tegelikult kõndida, ma ei tea, kui hästi ma homme kehkas joosta suudan. Tegelt ma ei tea, kuidas ma peale seda korralikult üldse täna joosta suutsin, rõõmus nägu peas, hambad ristis. Praegu on ka veits valus kõndida ning on veits paistes. Aga ma loodan, et see on lihtsalt põrutus ja midagi tõsisemat pole. Smile =)
0 kommentaar(i):
Post a Comment