Kuulan, kuidas vihmapiisad sosistavad akendele.
Tule, ma võin näidata sulle, kui sügavale tegelikult Alice jäneseurg ulatus. Ma hüppasin temaga koos sinna. Ta jäi Imedemaale pidama. Ma läksin veel edasi. Palju sügavamale. Te ei kujuta ettegi, mida ma sealt leidsin, kuhu ma sattusin. Täiesti uus maailm - ja ma võtsin selle endaga sealt kaasa.
Küsisin direktorilt midagi ja otsustasin ikkagi, et ma ei tee keemia eksamit. Endal lihtsalt nii palju kergem.
All the world is passin' by,
I feel the weight on my feet,
I've been walkin' all day,
Now the night surrounds me,
Traffic lights and shining stars,
What I see above me,
Lead the way, they are my guide.
Kunagi, kui inimesed tundsid end kurvana, siis nad lihtsalt võtsid auto ja sõitsid. Lihtsalt sõitsid. Tankisid ja sõitsid. Ükskõik, mis suunas. Polnud midagi rahustavamat, kui vaadata kõiki neid võõraid kohti, jälgida võõraid inimesi, kõik kuhugile suundumas ning tunda, kuidas kõik mööda tiksub. Ka mina sõitsin kunagi rolleriga öösiti erinevaid linnu läbi. Aga tänapäeval on kõik muutunud. Bensiin hind on liiga suureks tõusnud. Tänapäeval on palju odavam lihtsalt osta üks pooleliitrine laudur ning see endale sisse kallata. Tunne on sama hea, kõik asjad tiksuvad sinust mööda. Hommikul on küll paha olla, aga ilmselt on hinna-kvaliteedi suhe seda väärt.
0 kommentaar(i):
Post a Comment