Mõtlesin teha siia ka ühe treeningpäeviku stiilis postituse, mitte niivõrd, et seda kohta trennipäevikuks muuta, vaid et pigem kunagi endalgi huvitav sirvida oleks ja ehk keegi leiab siit ka midagi kasulikku. Igastahes asi piirdub hetkel ühe postitusega.
Postituse jagan kaheks osaks: esimene on minust ja teine on kõige enam küsitavamad küsimused. Teemad on kenast välja toodud, nii et võite vabalt pealkirjade kaudu teksti sirvida. Ning kui te peate seda sorti üles kirjutamist nartsislikuks või egoistlikuks, siis palun ärge edasi lugege, see ei ole teile.
Alustan kolme küsimusega, mida kõige enam minult päritakse.
Palju sa rinnalt surud?
Isiklikult mulle see küsimus ei meelde, sest rinnalt surumine ei ole ju tähtsaim jõunäitaja. Aga ausalt öeldes ma ei tea, sest ma ei ole pikka aega seda proovinud ja tavaliselt mul ei ole ka kuskilt julgestajat võtta. Kõige kaugemale, milleni olen ma läinud on 100 kg ja seda surusin kaks korda. Nii et 110 kg võib isegi ära tulla.
Kas sa oled kulturist?
Ei, ma ei ole kulturist. Minu silmis võib kulturistiks nimetada ainult neid, kes ka võistlemas käivad. Mina olen lihtsalt hobikorras harrastaja või juba sõltlane ning kui vaja liigitada, siis võib lihtsalt bodybuilder'iks nimetada.
Mis aineid sa tarbid?
Tavaliselt oodatakse sellele huvitavat vastust, nagu kõik, kes jõusaalis käivad, süstiks endale veeni kaudu steroide sisse. Aga "ained", mida ma tarbin on:
- Multivitamiin hommikul
- Kalaõli hommikul ja õhtul (kuigi nüüd sai mul see otsa)
- Valk pärast trenni
- Vahepeal oli isal rohelise tee ekstrakti purk, siis ma aegajalt võtsin ka neid.
Ja nägite, ei olnudki mingit võlu-dopingut...
Kui kaua sa oled jõusaalis käinud? Kui tihti sa trenni teed?
Esimest korda hakkasin vist koos sõpradega käima jõusaalis 9. klassis. Muidugi, ega me midagi seal väga produktiivset ei teinud, aga alguse juures ongi tore see, et isegi kui väga halvasti teed, siis esimestel kuudel on arengut ikka näha. Ja eks me mingi 1-2 korda nädalas käisime, vahepeal ma ei käinud ka üldse, aga korralikumalt hakkasin tegelema nii umbes poolteist aastat tagasi.
Tihedus sõltub mul kavast ning ma muudan seda üpriski sagedasti. Hetkel treening 4 korda nädalas, vahepeal ulatus see ka 6-ni ning mingi aeg ilmselt langeb ka 3-ni.
Aga aeroobne treening - jooksmine jms.?
Tavaliselt ma enne kangitrenni sõuan 5-15 minutit sõltuvalt kavast. Aga sörkjooksu ega mingit kestusala ma ei harrasta, pigem hüppan hüppenööriga, sprindin või äärmisel juhul jooksen cooperit.
Miks?
Kuna ma ei näe selles mitte mingisugust kasu, pigem on see kahjulik. Ma võin tuua terve hunniku näiteid, miks suurem enamik ei peaks või isegi ei tohiks jooksmist harrastada. Pealegi intensiivsem trenn võtab vähem aega, põletad rohkem kaloreid (kuigi samas koguses rasva, mis pikema kestuvsega trenn), hoiab vereringluse isegi rohkem korras ning mis kõige tähtsam, ei hävita lihast. Olete te kunagi näinud lihaselt maratonijooksjat? Ei ole või vastasel-juhul ei ole nad maratonijooksjad, ainukesed lihaselised jooksjad on sprinterid, sest nende keha ei suuda lühikese pingutusperioodi jooksul lihast energiaks muuta. Mõned lisapõhjused on veel ära toodud kõige viimases küsimuses.
|
Everyone loves biceps |
Põhinäitajad:
Kaal - 68 kg (+/- 2 kg)
Pikkus - 176 cm (+ 2 cm)
Rasvaprotsent - 10,1 % (+/- 0,3 %)
Mis on su lemmikharjutus?
Ilmselgelt kükk ja seda nii mitmel põhjusel. Enamasti selle pärast, et see on kõige arendavam ja nõudvam harjutus. Teisalt selle pärast, et mul on põlvemeniski rebendi tõttu jalad aegajalt haiged, nii et mu jalad on võrdlemisi nõrgad ning potentsiaal piiratud, hetkel teen 5x5 seeriat 75kg, kuigi ilmselt suudaksin seda teha ka 80kg. Maksimumi ma kükis katsetada ei julge ja ilmselt ei tasugi.
Mis on sinu nõrgim külg?
Haare, kindlasti haare. Enamasti on see põhjustatud ilmselt minu väikesest massist. Aga probleem ilmneb jõutõmmet tehes - 8 korda 115kg tõstes pean juba haaret vahetama 1-2 korda, sest lihtsalt ei jaksa kangi üleval hoida, sestap ma ei saagi teha jõutõmmet suurte raskuste ja samas suure korduste arvuga.
Mis on sinu tulevikuplaanid?
Eriti mulle planeerida ei meeldi, aga hetkel alustasin just massiperioodiga. Nädalaga on juba 2 kg hetkel juurde tulnud ning üritan seda perioodi hoida kuni kevade lõpuni ning loodan, et ülikooli kõrvalt ka aega trennis käia on. Muidugi kui aega on ja massiperiood edukalt läheb, siis idee poolest võiks isegi sügisel võistelda proovida, aga seda otsustan hiljem. Muidu jah, arvulisi plaane ma veel ei tee ning eelmine planeerimine oli see, kui ma talvel ütlesin, et proovin suveks endale 6-packi saada. Enamvähem isegi sain, oleks võinud parem olla, aga massiperiood ei olnud mul eriti korralik:
II OSA: Üldlevinud küsimused
Kuidas ma suuremaks / kaalust juurde saan?
- Söö rohkem kaloreid kui kulutad - kuldreegel, mis töötab.
- Söö iga 2-3 tunni tagant (ma söön isegi tihedamini, sest keha on harjunud ja annab juba pooleteise tunni pärast märku, et aeg süüa.)
- Tarbi rohkem valku (1,2-2 g ühe kg massi kohta sõltuvalt sportlikust aktiivsusest)
- Söö rohkem aeglasesti imenduvaid süsivesikuid. Need on: täistera asjad, kartul, pruun riis (valge sobib kah enamvähem), pudrud, tatar jms.
- Kui teed trenni, siis tee kükki, jõutõmmet ja rinnalt surumist - just täpselt sellises tähtsuse järjekorras need on.
- Kui ikka sööd palju ja massi ei tule, siis vähem kaootilisema päeva saabudes kirjuta üles kõik, mis sa sööd ja siis uuri kaloraaži ise, räägi mingi treeneriga või siis kirjuta mulle. Kui oled terve elu peenikene olnud, siis võib asi kehatüübi taga kinni olla, võid googeldada - hardgainer.
Kuidas ma kaalust alla saan?
- Söö vähem kaloreid kui sa kulutad - lihtne ja loogiline. Muidugi tasub tähele panna, et kaloraaži ei tasu väga kiiresti ega ka väga kaugele langetada. Väikene negatiivne kaloraaž on täiesti piisav ning ega mingi ülitäpne kaloraaži järgimine ka vajalik ei ole.
- Söö iga 2-3 tunni tagant, loogika on siiski see, et kõik need söögikorrad ei ole mingid hiiglaslikud praed, vaid mõstilikud kogused. Väldi nälga, sest see tähendab juba, et midagi on korrast ära. Süüa nälja kaotamiseks on sama, mis ravida külmetust, selle asemel, et riideid selga panna.
- Väldi rämpsu: suhkur, jahu, sai, igasugused joogid (karastusjoogid, mahlajoogid, alkohol, energiajoogid jne.) Võin öelda, et ainuüksi seda reeglit jälgides saab rahus elada ning paari nädalaga juba silmanähtavalt paremasse vormi.
- Söö vähem süsivesikuid. Näiteks igasugused puuviljad ja marjad võiksid jääda pigem hommikusse või pärast trenni (mina näiteks hakkasin banaane/õune/mustikaid sööma siis, kui kaalust tahtsin juurde saada).
- Sohipäevad, ehk ühel päeval nädalas võid süüa vabamalt ning jälgida rohkem oma isusi, et vältida stagnatsiooni.
- Kui välimus ei muutu paremaks (kaal isegi ei ole tähtis), siis oota vähem kaootilist päeva ning kirjuta sel päeval üles kõik, mida sa sööd ning uuri seda menüüd ning kaloraaži ise, küsi mingilt treenerilt abi või küsi mult ja ma aitan vastust leida.
- Söö rohkem rasvu ja valke - vastukaaluks süsivesikute vähenemisele. Rasvad peaksid olema siiski kasulikud, mitte mingisugused transrasvad. Õnneks lõpetavad piimatootjad lähiajal "Light" toodete tootmise. Eriti irooniline asi on selveri rosinatega lahja kohupiim - sisaldab rohkem suhkruid kui rosinaid, aga inimesed siiski arvavad, et kuna see rasvu ei sisalda, siis see paksuks ei tee. Panen siia ka ühe diagrammi, mis näitab ameriklaaste rasva tarbimise vähenemist ning sellega pöördvõrdeliselt nende rasvumise tõusu:
Kuidas saada sixpack'i?
Selle saamist määravad 3 tegurit ja nende ligikaudne osatähtsus: toitumine - 85%; geenid - 8%; trenn - 7%. Ehk siis nagu näha, ilusa kõhu saamiseks tuleb vaid toitumine korda teha ja mure lahendatud. Maailmas on mitu võistleval tasemel kulturiste, kes treenivad kõhtu kuus korra kui sedagi. Samas see ei tähenda seda, et peaks kõhu treenimata jätma, sest ta osaleb siiski ülakeha liigutamisel ja püsti hoidmisel ning on vajalik. Aga ärge hakake meeletult istesse tõuse tegema. Te rikute vaid oma selja ära, isegi selle suve jooksul olen ma näinud inimesi, kes on endale tarbetult seljavalu tekitanud. Kuigi trenni käigus, kui te soe olete, on täiesti lubatav treenida kõhulihaseid, aga sel juhul ei tohi ka unustada alaselga, et ära hoida lihaste düsbalanssi ning kohutavaid seljahädasid.
Üldine tarkus on siiski see, et kui te ei suuda 3 x 3 minutit hoida korraliku planki, siis ei tasu veel istesse tõuse tegema hakata. Panen sellest harjutusest ka pildi:
|
* Mul on põlved õrnalt kronksus, sest mul meeldib jalgu rohkem taga hoida.
Idee poolest peaks terve keha sirge olema. |
Mis treening on kõige parem moodus põletamaks rasva?
Igastahes mitte üldlevinud sörkjooks. Muidugi ma võiksin siin kohal reklaamida enda lemmikut, jõusaali trenni ja rääkida, et lisaks lihasmassi kasvule tõuseb ka sellega koos teie päevane energiavajadus ning seeläbi aitab see rasva põletada pikka aega. Aga kuna paljudele ei meeldi sinna jõusaali pugeda, siis ma ütlen, et kõrge intensiivusega treening (edaspidi
HIIT - High Intensity Interval Training). Nagu nimigi tehakse, on tegu intervalltreeninguga, mida tehakse suure pingutusega. Näiteks sprintimine - jooksed 100m lõigu, kõnnid tagasi starti ning otsast pihta. Super on ka hüppenööriga seda teha - 2 minutit hüppamist, 30-45 sekundit puhkust ja nii otsast peale. Samuti saab seda teha ka iga trenažööriga.
HIIT treeningu plussid:
- Võtab vähem aega ja põletab rohkem kaloreid. Minu massiga inimene kaotab 20 minutiga sörkides umbes 210 kcal, HIIT'i tehes aga ~300. Seda vähemalt treeninguhetkel.
- HIITi tehes toimub ka järelpõlemine ehk keha tarbib lisakaloreid ning -hapniku ka 24 tundi pärast treeningulõppu. Sörkjooks sellist võimalust ei paku.
- HIIT soodustab ka rasvade oksüdatsiooni lihaskius, ehk lihtsalt öeldes põletab rasvu rohkem kui sörkjooks.
- Keha ei harju sellega nii kiiresti ära. Sörkjooksu vastu omandab keha vastava 'immuunsuse' ning see kaotab üsna kiiresti oma mõju, mis nõuab veelgi kestvuse pikendamist. HIIT'il sellist asja ei ole.
- HIIT ei söö lihasmassi - kõigile neile, kes ei taha välja näha, nagu nälginud Aafrika modellid.
Kui tekkis mingi küsimus, arusaamatus, vaja nõu või midagi jäi käsitlemata, siis võite julgelt minu poole pöörduda.