Pretending happiness.

Mõtlesin, et piirata enda kohvi tarbimist on mõttetu. Muidugi ma pean sellest lubadusest kinni, kui ma juba selle püstitasin, kuid ma ei näe sellel erilist mõtet. Sest pealegi, ega see kohv väga kahjulik ei ole. Võrreldes enamuste teiste asjadega, siis need on palju rohkem kahjulikumad ning kohv võib teatud tingimustes kasulik ka olla. Sama hästi võiks juba enda alko tarbimist piirata, kuid see oleks juba idiootsus.


Avastasin, et Scroobius Pip'il on uus album tulnud välja... nädal aega tagasi. Pole küll väga suur vahe, kuid siiski, tõi suure ärevustunde sisse. Youtube'st ma muidugi neid lugusid ei raatsinud kuulama hakata. Tegin väikse googelduse ning viie minuti pärast oligi terve album minu arvutis. Panin esimese loo mängima ning juba alguses tekkis "mida v*ttu" reaktsioon.. Nad olid loosse DnB'd sisse pannud.. Pole ammu midagi nii head kuulnud. Muidugi see polnud ainuke hea lugu, kõik lood olid absoluutselt võrratud. Ma poleks midagi vähimat osanud oodatagi. Nüüd ma ei pea terve aasta muretsema selle pärast, et mõnikord ei ole midagi kuulata. Kuigi mõned lood on palju kommertslikumast muutunud.. Samas on see mõistetav, sest nemad tahavad ka muidugi raha teenida. Praegu järjest kuulan kõiki nende lugusid korduvalt läbi, üritades sõnadest ka keerulistemates kohtades aru saada, sest vahepeal kui tuleb mingi 100 sõna sekundis, siis on suht keeruline jälgida. Räigelt tahaks ka paremaid tsitaate siia tsiteerida, kuid kahjuks on kõik need laulud nii head, et hea meelega tsiteeriks absoluutselt iga laulu kõik sõnad siia.


Kirjutades kirjandit "Minu elu 10 aasta pärast", sain mõelda natukene enda tuleviku peale. Ehk siis mõtlesin selle peale, et kui ma lähen bakalaureuseastmes füüsika õppima, siis mis eriala ma peaksin magistrina õppima. Ma tean, et oleks täisidiootsus see praegu ära otsustada, kuid mingigi ettekujutus võiks siiski olla. Esimene mõte oli minna õppima teoreetilist füüsikat, eriti kvantfüüsikat. See oleks minu jaoks ilmselt kõige huvitavam eriala, sest kvant- ja relatiivsusteooria füüsikud ei olegi niivõrd puhtad füüsikud, vaid rohkem ka filosoofid. Kuulsin sellega seoses ka uudist, et füüsikud olid lõpuks suutnud ametlikult ära tõestada, et inimesed on olemas. Filosoofidel on selle võrra jälle vähem tööd.
Teine eriala, mida tahaks ka õppima minna on materjalitehnoloogia eriala, eriti nanostruktuure tahaks uurida. Selle erialaga oleks ka kergem tööd hankida, kuid samas on see natukene vähem huvitavam kui kvantfüüsika. Isegi Eestis peaks mingi nanotehnoloogia uurimise keskus olema, kuid Eestis on kahjuks nõme töötada. Nanotehnoloogiaga on kõige huvitavam see, et see maailm on nii väike, et meie maailma seaduseid seal ei eksisteeri. Seal on kõik loogikavastane. Hea meelega tooks mingi näite ka. Kui võtta mingi suvalisest materjalist plaat ning võtta väike puur ja puurida näiteks 99% sellest plaadist pisikesi auke täis, siis sellest ei ole isegi aru saada, sellest plaadist ei näeks ikkagi läbi. Kunagi kui ma kuulsin ka seda sama juttu, ainult veidi pikema seletusega, siis mul oli küll selline "WTF" tunne.


Fuck-fuck me on GHB. Harder than the sound of my 303 - Selliste sõnadega laule on miskipärast mõnikord nii hea kuulata. Samamoodi nagu "Project Well", kus ongi lihtsalt võetud kuskil pornofilmist mingi oigamine ning siis pandud biit taha. Samamoodi nagu "SMF - Hahaha", ainult, et sel on oigamise asemel mingi kajakas.

"Türa, kus tahaks vahest ropendada,
et lakkuge vittu või imege kara.
 Ei väida, et roppsuu teeb mehest mehe
absoluutselt ei propageeri ma ropendust
nagu pornosaidi pop-up munnipikendust
niiet perse kaudu suhu, nikuhaige sego
nussi ja tussi ja putsi, faking prego." - Pole minu sõnad, ma ei ropenda. Aga Toe Tag ropendab.. Ja ma elan ennast lihtsalt teiste kaudu välja.


:// Blogi kujundus läks katki, hetkel parandan seda, kuid vana ilmselt taastada ei saa. Või tegelikult kui piisavalt pingutaksin, siis saaks, kuid mul puudub hetkel initsiatiiv.