Ei olegi mõeldud, et kõigest peaksime aru saama.

Selline nõme väss on peal. Võib-olla on kooli pärast, võib-olla hoopis millegi muu pärast. Kuigi kooliga on vähemalt enam-vähem ühel pool ja ta enam peale ei suru. Ehk on asi lihtsalt unes ja nigelas tujus. Viimastel õhtutel olen üritanud küll varem magama minna, sest räige väsimus on peal ja ma tavaliselt jõuangi juba mingi 11 aeg voodisse ning mõtlen, et jess täna saigi varem magama. Aga siis passin ikka lõpuks mingi 3 tundi lakke, siis tunnen, et olen kohe tõsiselt väsinud ja ei saa aru, miks ma magama ei suuda jääda. Ja siis passin ikka veel vähemalt tunnikese veel lakke ning mingi aeg tuleb lõpuks uni ka.
Ja unenägudega on praegu selline lugu, et deja vu'si on vähe, tavalisi unenägusid on palju rohkem kui tavaliselt ning mingid asjad ja olevused lendavad ikka öösiti toas ringi. Mingi öö lendas selline suur saabas (või isegi kummik, pimedas ei ole näha) mu pea kõrvalt üle. Ja alati kui on tegu lendava asjaga, siis need lendavad alati sinna ühte toa nurka, palmi kohale.

haha, praegu tuli selline tunne nagu on siis kui veri peast välja valgub ehk siis sama tunne nagu kui sa oled juua täis ja üritad tarkade inimeste juttu kuulata. Praegu ei saanud ka järsku midagi aru, aga blogi kirjutasin edasi, kuigi ma ei suutnud välja lugeda, mida ma sinna kirjutasin. Uipo tunne oli, tegelt praegu veits veel kestab.. kaifin...

Igal asjal on oma hind. Mina olen näiteks väga odav. Palun ostke mind keegi ära.

Nii.. jutuga edasi minnes... Nägin mingi päev enda elu pikimat unenägu. Mõtlesin, et kui deja vu'd oleks sama pikad, siis näeksin tervet enda päeva juba ette. Aga igastahes see unenägu kestis räigelt kaua, siis tõusin kella 7 paiku korra üles. Varsti jäin uuesti magama ja nägin seda sama unenägu edasi. Põhiliselt oli seal 4-5 inimest kogu aeg ning kui sa samade inimestega isegi unenäos koguaeg tšillid, siis sa õpid neid tundma ka lõpuks ning nad olid päris toredad. Veidi omamoodi ja toredad. Aga unenägu lõppes niimoodi, et üks neist sai surma kuna tal lendas naelad läbi kolju ja teine sai surma kuna klaasikillud lõikasid ta keha nii lõhki, et ta jooksis verest tühjast. Kolmandast ma ei tea mis sai ning ma ei tea, mis minuga ka lõpus juhtus kuna kella 10 aeg peksti mind juba üles. Ja siis voodis lebades mõtlesin, mis tunne see on, kui keegi hoiab näpuga naela sinu pea peal ning siis lööb seda haamriga. Ja sa lausa tunned kuidas see läheb läbi kolju, jõuab ajju ja siis kaob järsku su valu ära. Aga selle mõtte peale hakkas pea valutama ja uni läks ka selle tõttu ära.


Everything's wrong in my head and my heart, but I'm strong, I'll pretend You happiness.


Mõnikord niisama enda toas istudes sosistan vaikselt: "Ma tean, et te kuulate".  Kui keegi mu sosinat ei kuule, siis mul pole ka põhjust millegi pärast muretseda.. Aga kui keegi ongi mu tuppa lutika toppinud, siis nad on ilmselt hirmul juba. Aga fakk, ma rääkisin enda saladuse praegu ju välja. Nüüd nad teavad, et ma tean. =S