sümfoonilise kajana kumiseb su ajupooltes.
Põlv valutab praegu, kohutav.. Võiks ju arvata, et 6 kuuga saab põlv enam-vähem terveks, aga ma ei saa tegelikult ikka joosta või palju kõndida. Magnetuuringud näitasid seda, mis oli tegelikult ammu teada: mul on meniski rebend. Ehk siis opile ei saa minna, aga parimal juhul paraneb see suve lõpuks ära.
Ja ajutegevus pole ka praegu kuigi kiita,
seisan ja peksan enda pead vastu uksepiita.
Sain ennast eile koolist välja puhata. Magasin rahulikult voodis, keegi lasi uksekella ja siis ma imestasin, et kes nii vara ukse taha tuleb. Lootsin, et keegi teine läheb ukse vastu, aga kuna keegi ei liikunud, siis sain aru, et olin üksi kodus. Tõusin püsti, tõmbasin teksad kähku jalga ja avastasin, et kell on juba 3. Täitsa lõpp, ma ei läinud üldse hilja magama ka ju.
"Kõik ärkajad magavad veel
Ja kellad ei helise täna
Ja kellad ei helise homme
Nii lõppebki mõttetu töö
Ja muinasjutt, elu ja surm
Ja viimane jõuluöö"
Ja viimastes unenägudes on miskipärast hästi palju surma olnud. Igasuguseid võimalikke piinarikkaid surmasid.
http://coloursofblood.wordpress.com/2010/05/30/30-mai-9-klassi-lopp/ (Varjatud Postitus)
0 kommentaar(i):
Post a Comment