Ingli silmadega blondipäine poiss manus jällegi enda viisaka naeratuse näole ja vastas: "Sa tead, et ma ei saa siia jääda. Sa oled ju näinud, kui kahepalgelised inimesed võivad olla. Selle asemel, et olla rõõmus, et mina nende keskel olen, selle asemel nad vihkavad mind. Nad oleksid kahjurõõmus, kui nad teaksid, kui räbalas seisus minu tiivad praegu on, sest nende puudumine muudab mind nendega üha sarnasemaks. Ühiskond ei talu neid, kes on erinevad."
"Aga meie? Meid sa ju aitasid, sa saaksid neid samamoodi aidata," päris tüdruk. Kui tüdruk oli küsimuse lõpetanud, tõusis Matu püsti ning jalutas metsa poole. Ta tundis end kui kolmas ratas vankri all, ta ei tahtnud neid enda kohalolekuga rohkem segada. Kui Matu oli lahkunud, jätkas poiss vastamisega: "Jah, teid ma küll aitasin, aga teie olete erilised. Ma aitan ka teisi inimesi, kes seda väärivad, kuid ma teen seda mujal. Ma pean siit lahkuma, isegi siis, kui ma seda ei taha." Tüdruk päris edasi: "Aga kuna sa lahkud?" Poisi naeratus läks laiemaks, ta tõstis pilgu tulelt ning vaatas tüdrukule otsa, üritades enda rõõmsama näoilmega ka tüdrukut rõõmsamaks teha.
Kuid tüdrukut see ilme ei mõjutanud, ta nägu oli ikkagi tuim. Poiss tundis end sisemiselt sama tuimalt, kuid ta pidi rõõmus paistma, sellesamuse tüdruku pärast. Lõpuks poiss ka vastas tema küsimusele: "Kohe, kui mu tiivad paranevad." Tüdrukule ei meeldinud see vastus, ta tõusis püsti, ütles vaikselt ning pettunud hääletooniga: "Head ööd", pööras selja ning suundus telki magama. Varsti saabus Matu jalutuskäigust tagasi ning istus uuesti poisi kõrvale. Nad sosistasid paar sõna tüdruku kohta ning seejärel suundus ka Matu telki magama. Blondipäine poiss jäi pingile istuma ning vahtis leeki, mis muutus üha jõuetumaks..
"Elas kord üks õnnelik lõpp." - Väike mõttevargus. Mirjami msn'i nimest võtsin. Lihtsalt viga on selles, et iga kord, kui ma msn'i akna lahti teen, siis passib mulle see lause vastu ja see on minu jaoks veidi liiga kurb lause. Paneb lihtsalt mõtlema.. Ta elas kord.. täpselt nagu muinasjutuski. Aga enam ta ei ela, ta elas vaid korra ja ta ei tule tagasi. Meil ei tule enam õnneliku lõppu.. Ma vist mõtlen üle jälle.
Istun praegu unisena ning väsinuna arvuti taga. Kuigi peaks minema dušši alla ning seejärel magama, kuid ma ei taha päeval magada, pärast ei tule õhtul und. Dušši alla ma ka varsti suundun, aga praegu lürbin kohvi. Muidugi geniaalne mõte on praegu enda vererõhuga niimoodi mängida, kui peaks just üritama seda stabiliseerida. Ja mull tundub, et kohvil on mulle pigem vaimne effekt kui tegelik füüsiline effekt. Võiks kirjutada praegu üldiselt elu elust ja olust, aga ma ei viitsi mingit tõsist või mase teksti siia panna. Selle asemel ma räägin eilsest päevast. Hommiku ega kooli kohta ma ei mäleta ma mitte midagi. Ainukesed asjad, mis meenuvad on see, et hommikul juhtus midagi toredat, mida ma ei mäleta ning kehkas vaatasin, kuidas inimesed mängivad jalkat ja viskavad oda. Ülejäänud on must auk, kohe väga tõsine. Siis jõudsin mingi aeg koju ja kella seitsmeks läksin teatri. Ma ise muidu eriti teatris ei käi, aga mulle kingiti sünnipäevaks pilet. Läksime vaatama etendust "Isa", mis on "Ürgmehe" järg. Ja kuna ma olen "Ürgmeest" näinud, siis oli seda eriti tore vaadata. Kohe õudsalt naljakas oli, sai lihtsalt 2 tundi irnuda. Jan Uuspõld lihtsalt sobib igasugustesse erinevatesse rollidesse, eriti kui ta mängib naist ja beebit. Väike mõttetera teatrist: Kui sünnib laps, siis ei ole oluline, mis soost ta on. Tähtis on see, et tal oleks noku.
Umbes kell kolmveerand kümme sai teater läbi, siis suundusime sööma. Ning kella üheteistkümneks jõudsin koju. Kui oleks olnud tavaline päev, siis ma oleksingi koju jäänud ja paari tunni pärast magama läinud. Kuid siis ei olnud tavaline päev. Vend viskas mind autoga Hageri, Mirjami juurde. Seal toimus nn. "Koolipäevapidu". Räigelt naljakas ja lõbus oli, pikemalt ma millegist kirjutama siia ei hakka. Ainult, et irnuda sai palju. Aeg liikus suht kähku ja hommikul oli juba räige uni ja pea lõhkus. Sellega meenus ka eelmine kord, kui me eelmine kord tema juurest otse kooli sõitsime bussiga. Siis lõhkus pea kohe palju, palju hullemini ja uni oli ka palju hullem. Aga siis sai ka terve päeva lihtsalt igasugu asjade üle irnuda. Aga jah, täna jõudis hommik palju kiiremini kohale. Mind äratati üles (ma panin enda äratuse pool tundi varem kinni, mõtlesin, et tõusen üles kohe, aga siis jäin uuesti magama =D). Panin riide, pesin hambad ära ja siis suundusime uksest välja. Kui uksest välja saime, siis hakkasid need, kes ees pool olid, jooksma. Ja siis ma märkasin ka, et buss jäi just maja ette seisma. Vapsjee täpselt saime ning vedas, et me maha ei jäänud =P. Bussis oli ka räigelt naljakas, lihtsalt sellepärast, et kass oli nii suureks läinud. Koolis oli algul ka pärast naljakas, aga hiljem muutus juba üpriski neutraalseks.
In case of emergency: Break the glass and pull me out.
"Elas kord üks õnnelik lõpp." - Väike mõttevargus. Mirjami msn'i nimest võtsin. Lihtsalt viga on selles, et iga kord, kui ma msn'i akna lahti teen, siis passib mulle see lause vastu ja see on minu jaoks veidi liiga kurb lause. Paneb lihtsalt mõtlema.. Ta elas kord.. täpselt nagu muinasjutuski. Aga enam ta ei ela, ta elas vaid korra ja ta ei tule tagasi. Meil ei tule enam õnneliku lõppu.. Ma vist mõtlen üle jälle.
Istun praegu unisena ning väsinuna arvuti taga. Kuigi peaks minema dušši alla ning seejärel magama, kuid ma ei taha päeval magada, pärast ei tule õhtul und. Dušši alla ma ka varsti suundun, aga praegu lürbin kohvi. Muidugi geniaalne mõte on praegu enda vererõhuga niimoodi mängida, kui peaks just üritama seda stabiliseerida. Ja mull tundub, et kohvil on mulle pigem vaimne effekt kui tegelik füüsiline effekt. Võiks kirjutada praegu üldiselt elu elust ja olust, aga ma ei viitsi mingit tõsist või mase teksti siia panna. Selle asemel ma räägin eilsest päevast. Hommiku ega kooli kohta ma ei mäleta ma mitte midagi. Ainukesed asjad, mis meenuvad on see, et hommikul juhtus midagi toredat, mida ma ei mäleta ning kehkas vaatasin, kuidas inimesed mängivad jalkat ja viskavad oda. Ülejäänud on must auk, kohe väga tõsine. Siis jõudsin mingi aeg koju ja kella seitsmeks läksin teatri. Ma ise muidu eriti teatris ei käi, aga mulle kingiti sünnipäevaks pilet. Läksime vaatama etendust "Isa", mis on "Ürgmehe" järg. Ja kuna ma olen "Ürgmeest" näinud, siis oli seda eriti tore vaadata. Kohe õudsalt naljakas oli, sai lihtsalt 2 tundi irnuda. Jan Uuspõld lihtsalt sobib igasugustesse erinevatesse rollidesse, eriti kui ta mängib naist ja beebit. Väike mõttetera teatrist: Kui sünnib laps, siis ei ole oluline, mis soost ta on. Tähtis on see, et tal oleks noku.
Umbes kell kolmveerand kümme sai teater läbi, siis suundusime sööma. Ning kella üheteistkümneks jõudsin koju. Kui oleks olnud tavaline päev, siis ma oleksingi koju jäänud ja paari tunni pärast magama läinud. Kuid siis ei olnud tavaline päev. Vend viskas mind autoga Hageri, Mirjami juurde. Seal toimus nn. "Koolipäevapidu". Räigelt naljakas ja lõbus oli, pikemalt ma millegist kirjutama siia ei hakka. Ainult, et irnuda sai palju. Aeg liikus suht kähku ja hommikul oli juba räige uni ja pea lõhkus. Sellega meenus ka eelmine kord, kui me eelmine kord tema juurest otse kooli sõitsime bussiga. Siis lõhkus pea kohe palju, palju hullemini ja uni oli ka palju hullem. Aga siis sai ka terve päeva lihtsalt igasugu asjade üle irnuda. Aga jah, täna jõudis hommik palju kiiremini kohale. Mind äratati üles (ma panin enda äratuse pool tundi varem kinni, mõtlesin, et tõusen üles kohe, aga siis jäin uuesti magama =D). Panin riide, pesin hambad ära ja siis suundusime uksest välja. Kui uksest välja saime, siis hakkasid need, kes ees pool olid, jooksma. Ja siis ma märkasin ka, et buss jäi just maja ette seisma. Vapsjee täpselt saime ning vedas, et me maha ei jäänud =P. Bussis oli ka räigelt naljakas, lihtsalt sellepärast, et kass oli nii suureks läinud. Koolis oli algul ka pärast naljakas, aga hiljem muutus juba üpriski neutraalseks.
In case of emergency: Break the glass and pull me out.
"Kui poleks neid, meid rahutus ei pureks
ja igatsusi mõttelend ei tooks.
Kõik soovid hääbuks, täitmatult sureks -
jääks elul loomata me elulood. "
0 kommentaar(i):
Post a Comment