.."Ära karda, ma olen ka kõigest inimene, täpselt nagu Sinagi," ütles ta poolmuigava tooniga, ise samal ajal magava tüdruku poole vaadates, "ning ma jään selleks vähemalt seniks kuni minu tiivad kukkumisest taastuvad."
"Mind juba lapsepõlvest saatnud on üks nägemus,
et maailm mu ümber näiline.
On peegli taga peidus minu teine olemus.
See tundub mulle tõeline."
Inimesed on nii naljakad, kui nad üritavad minu jaoks tühistest asjadest tõsiselt rääkida:
"Miks sul arvutis nii õudne taustapilt on?" - "Mis mõttes? See vahetub ju iga paari minuti tagant."
"Ma tean jah. Miks seal jões vee asemel veri on? Ja siis see puu, kus need ülespoodud inimesed olid. Ja siis need igasugused inglid, miks nad verised pevad olema?"
People talking without speaking.
People hearing without listening.
People writing songs that voices never share...
0 kommentaar(i):
Post a Comment