Tahaks... Tahaks gümnaasiumi kuld medaliga lõpetada... Tahaks lõpetada bakalaurse füüsikas cum laude... tahaks lõpetada magistri cum laude.... tahaks doktorikraadi cum laude... tahaks tööd füüsikuna... Tahaks kindlat ja suurt palka... Tahaks WSOP'ile minna... Tahaks WSOP'i ära võita... Tahaks Mustang Roush Stage 3'e... Tahaks kasvõi mingit teist Mustangit... Tahaks olla keskmiselt rikas... Tahaks saada kuulsaks, millegagi normaalsega.. Tahaks omanimelist teoreemi või leiutist... Tahaks juba kaitseväkke minna.. Tahaks, et ma rohkem tegutseks.. Tahaks, et ma oleks targem.. Tahaks, et ma tahaks vähem.

Igatahes.. vaatasin filmi "Valkyrie" ehk eesti keeles "Valküürid". Film rääkis ühest grupist, kes tahtsid Hitlerile atentaati korraldada, kuid ebaõnnestusid. Film ise oli täitsa keskpärane, aga tegelikult ma tahtsin Hitlerist rääkida. Ma ei kummarda ega järgi teda, veel vähem ütleks ma, et ma olen neonats. Aga tema lugu on minu jaoks inspireeriv. Väiksest lapsest, kes tahtis saada kunstnikuks ja kellel oli isegi raskusi kooli sissesaamisega ,võib saada selline mees, keda järgivad miljonid ning kelle valikutest sõltub terve maailm. Kui vaadata videoid või pilte, mis kujutavad Hitleri saksamaad, siis tekib selline innustav, kuid samas hirmutav tunne. Ühel mehel võib olla nii palju järgijaid, kes kõik usuvad igat viimast kui tema sõna ja lähevad järgi talle kasvõi surma. See tõesti tekitab erilise tunde, kui kõik kohad on lippe ja sümboolikat täis ning kõik kannavad neid uhkusega. Oleks Eestis ka vaid nii.. Ma tõesti loodan, et Eesti muutub ka mingi aeg patriootlikumaks.
Panen paar pilti ka siia, et see post liiga lühikeseks ei jääks.

http://history.sandiego.edu/gen/filmnotes/images/triumph5.jpg (Liiga suur oli)