See post tuleb ilmselt kahjuks väiksem, kuna ma tõesti ei viitsi siia midagi eriti põhjalikult kirjutada ja siis topin siia väiksemaid mõtteid.

Igastahes hankisin ka Toe Tagi uue albumi "Kõik on formuleerimise küsimus" kuna kõik ümberringi kuulavad seda aina ja kuna albumi nimi on täitsa hea ja tabav lootsin, et ka lauludes leian mingeid sarnaseid mõtteid. Aga ei, kahjuks on Toe Tag ikka Toe Tag, ei midagi erilist minu jaoks.

Aga peale eelmise posti kirjutamist tuli mulle meelde, et tahtsin ka rääkida seda, et ma ei kuula eriti miskipärast mainstream muusikat, mainstream'i all mõtlen seda muusikat mis koguaeg Power Hit Radiost tuleb, ma ei mõtle selle all maailma kuulsamaid bände ega lugusid vms. Vahepeal ma kardsin, et ma ei kuula vist enam ühtegi mainstream lugu, sest tõesti raadiost ei tulnud väga pikka aega midagi head. Ma lihtsalt ei talu neid pikki club remix'e enda igava bassiga. Aga siis kuulsin "Kid Cudi - Day And Night'i" ja see on tõesti väga hea lugu, nii et lootus ei ole veel kadunud.

Postitamise kohta, siis veel niipalju, et kuna see on blog, siis ma ei editi enda posti mitte kunagi, see kõik jääb nii nagu ma alguses selle kirjutasin. Ainuke viga sellel on see, et siis jääb tavaliselt midagi postitamata, kuna mul tulevad paljud asjad alles meelde kuskil pool tundi peale posti teele saatmist :D


Enesetunne on lähipäevadel väga hea ja võimas olnud. Kõik see tänu Peterburi reisile. Kõik maailm ja kõik tundub nüüd teistmoodi. Ma ei tea küll, kas see on hea asi, aga loodame.
Kuulan praegu Toe Tagi uut albumit läbi, lootes leida midagi head. Ja just praegu tuli üks lause, mis väga hästi siia konteksti sobib: "Igaüks meist püüab koguaeg selgeks teha, mida tema ühest või teisest maailmaasjast arvab."