Kell on 0:50, ma olen statoili ees parklas. Tulin siia bensu võtma, sooja saama ja ka aega surnuks lööma. Ostsin ka bensuga koos ühe starteri. Statoili müüjal oli vist tõsine uni peal, kui juba sinna ette sõitsin rolleriga, vahtis ta mind nii uniselt aknast. Igastahes õue tulin kuskil kell 0:00, tegelikult oleks tahtnud hiljem tulla, aga siis oleks vanemad vingunud, et miks ma nii hilja õue lähen. Ma teadsin, et mul on siis vähemalt poolteist tundi aega enne, kui skeiti saan minna. Et aega surnuks lüüa sõitsin lihtsalt korraks Adila, kuid tulin kohe tagasi. Aga kuna sinna oli nii kaunis sõita, siis tagasi tulles, panin endale fotoka kaela ja filmisin tervet tagasisõidu teed ning viskan sellele peale kirjutamist ka korra pilgu peale, tundus, et väga ilus klipp tuli. Siis kui Adilast tagasi Kohila jõudsin, märkasin, et mul on ikka nii palju aega üle. Otsustasin, et võiks kähku Raplast läbi käia kuna mul nii palju aega on. Jõudsin vist poole peale ja siis avastasin, et seal on teedeparandus ja rolleriga oli seal väga rõve sõita ning pöörasin otsa ümber ja siis tulingi siia Statoili. Muide, iga kord, kui mingit autot nägin, aeglustasin kohe 45'ni, lihtsalt igaks juhuks. Sest umbes nädal aega tagasi alles pidas erament kinni, ning ta oleks võinud päris korraliku trahvi ära väänata, kui ta oleks tahtnud, kuid õnneks ta seda ei teinud. Nii et mõtlesin, et mul on palju aega ning pole mõtet riskida sellise trahviga. Praegu mõtlen, et oleks võinud ikkagi paberi ja pliiatsi kaasa võtta, kuid kui kodus sellele mõtlesin, siis arvasin, et pole mõtet. Öösel on miski pärast palju toredam ringi uurida. Ma ei tea, miks. Äkki kuna ma olen öö inimene või kuna öösel on palju kaunim või siis kuna inimesi on palju vähem? (Sest nad on tavaliselt nii tülikad.) Praegusel kellaajal jalutavad ainult armunud ringi. Tahaks edasi rääkida, aga mingid ossid parkisid end minu kõrvale. Võib-olla olid laagri omad, sest ma nägusid ei näinud, nad läksid pärast tohka poole ning ma kuulsin eile ka (Või oli see üleeile?), kuidas laagri omad driftisid ja siis järsku käis räme pauk, kuskil aljoša kuju juures, ainult ma ei tea veel, millele sisse sõideti ning venna blogi lugedes saan aru, et sellest ei räägita ka. Kell on nüüd juba 1:29 ja suundun skeiti, kuigi osa minust ütleb, et peaksin koju minema ja et mul on niigi tore olnud. Sellest hoolimata lähen skeiti ja sõidan kasvõi paar minutit, kuid kahjuks jääb täna ilmselt front proovimata. Oeh, paberiga oleks palju lihtsam olnud seda kõike kirjutada.
Kell on nüüd 1:43, istun skeidis, kuid veel sõita ei saa. Enamus rahvast, kes mööda kõnnivad on kas armunud (aww..) või siis ossid enda bemmidega, kellel träna üle taob.
Kell on 2:30 ja nüüd kirjutan enda toas paberi ja pliiatsiga. Arvutit sisse lülitada ei saa, kuna see lärmab liiga palju. Tegelikult tahaks läpakaga sauna minna, aga ma ei tea, miks see mu vanematele nii vastukarva on. Skeidi kohapealt veel nii palju, et uiske ma jalga ei saanudki, ainult parkoui trikke ja flippe proovisin, aga need feilisid ka päris kõvasti. Palju rahvast kõndis ka mööda, sellel ajal ma trikke ei teinud vaid istusin ja jõin starterit, kuna ma kartsin veel rohkem hullu või idioodi moodi välja näha, kui ma seda praegu olin. Eriti jäi meelde üks vanamees, kuskil 50-60 aastane, kes oli üleni mustas ja kandis ka musta portfelli. Ta kõndis skeidist hästi aeglaselt mööda ja ei pööranud kordagi minult pilku ära. Siis ta läks parklasse, rambi taha peitu, nii et ainult ta pea paistis välja, ta arvas vist, et ma ei näe teda, kui ta seal taga on. Siis ta seisis seal umbes 5 minutit, silmad punnis vahtis mind. Ma ei tea, mida ta mõelda võis, ma aeg-ajalt vaatasin tema poole, et näha, kas ta on juba ära läinud. Ma üritasin naeru tagasi hoida, et mitte talle veel rohkem hulluna paista. Ta vahtis mind sellise pilguga, nagu see starter, mida ma lürpisin oleks viin olnud või et ma oleks kohe ennast või kedagi teist ära tapnud, kuid õnneks ta varsti väsis ära ja lahkus.
Igatahes skeidist sõitsin koju ringiga ehk siis Mälivere kaudu, kuna kell oli alles nii vähe. Nii tore oli tegelikult sõita. Näiteks teadsid, et paremal peaks mets olema, kuid sa ei näinud seda, kuna udu oli kõikjal nii palju, et sa ei näinud kaugemale kui üks meeter. Mööda maanteed tagasi sõites oli ühes kohas väga ilus vaade (See isegi mahuks minu vaadete top 20'sse.), kuid kui tahtsin pilti teha sai fotokal aku tühjaks.... kurb.... Kell on nüüd saanud 2:46, ma lõpetan kirjutamise, loen natukene "Pokkeriteeoriat", vaatan TV3'e ning üritan siis magama jääda.
Vot, kui toreda jutu saab märgetest kokku teha, ma laen nüüd jälle lõpetuseks paar baww'i pilti üles.
- http://i41.photobucket.com/albums/e269/holger12/Blog/1237473869874.jpg
- http://i41.photobucket.com/albums/e269/holger12/Blog/1237475394468.gif
- http://i41.photobucket.com/albums/e269/holger12/Blog/1238328874045.jpg
- http://i41.photobucket.com/albums/e269/holger12/Blog/2sbs4up.png
- http://i41.photobucket.com/albums/e269/holger12/Blog/mind_of_god.png http://i41.photobucket.com/albums/e269/holger12/Blog/xmuyqu.jpg
0 kommentaar(i):
Post a Comment