Igastahes minu mobiili otsing lõppes niimoodi, et selgus, et mul oli juba sahtlis mingist ajast tuttuus telefon ning selle, mille ma ostsin viin lihtsalt poodi tagasi.

Mulle meeldib küll selline hooaeg ja lumi, kuid ma ei talu seda külma pakast. Lihtsalt lähed korraks välja ja juba jäätud ära. Õues ei saa üldse kaua olla ning isegi toas on juba külm ning nohust ma ei hakka üldse rääkima. Mingit jõulumeeleolu ka ei ole, kuigi näha on, et osad inimesed on rõõmsamad. Ning ma siiamaani mõtlen, et mismoodi need mandariinid järsku jõuludega seotud on. Sama hästi võiks ju jõululaual terve hunnik kookospähkleid olla? Mõlemad on ju sellised eksootilised puuviljad, kuigi valge kookospähkli sisu sobiks jõuludega paremini kokku. Aga noh traditsioonid on traditsoonid, ükskõik kui imelikud need ka ei tunduks.

Praegu mängin enda kitarriga (Guitar Hero kittariga muidugi) sellist lugu nagu "Canon Rock". Tegu on siis Johann Pachelbel-i "Kaanon D-duuris" roki versiooniga. Umbes kuu aega tagasi kuulsin selle loo ühte tehno remixi ning muidu mulle klassikaline muusika kui selline ei meeldi, aga see lugu tundub kuidagi eriline. Tegelikult tahaks seda lugu räigelt klaveril ka osata, aga arvestades kui keeruline see lugu on ning ka seda kui vähe viitsimist mul on, siis võiks pakkuda umbes, et ma saaks selle alles viiekümnendaks eluaastaks selgeks.
Sellest võib ka tuletada Holger-i viitsimisteguri seaduse: Holger-i viitsimistegur on võrdeline tahtejõuga ning pöördvõrdeline tegevuse keerulikkusega. Matemaatilisel kujul näeks seadus välja selline: Hv=Ft/K. Kus Hv on Holger-i viitsimistegur, Ft on tahtejõud ning K on keerulikkus.

Ohh jahh.. mul on vist väga igav, et ma sellist iba ajan.