Ma pole siiamaani aru saanud mis Osu!-s nii erilist on. Miks ta iga kord mu tuju nii heaks teeb? Miks ta mind iga kord naeratama paneb? Ometigi on see ainult mingite ringide klikkamine? Ei, see oleks nagu midagi palju erilisemat. See oleks nagu lihtsalt muusikavideo vaatamine, kuid see on ikkagi midagi palju enamat. Isegi kui loo nimi on "IOSYS - Marisa wa Taihen na Kanbu de Tomatte Ikimashite" ja inimesed küsivad MSN-is, et WTF muusikat ma kuulan. Ma ei tea, ma ei suuda öelda, mis selles mängus nii erilist on.


Between two worlds. Kahe täiesti erineva mõttemaailma vahel. They both promise different advantages. Aga mul on tunne, that I don't belong to neither. Järelikult pean pean jälle rajama oma tee, my own point of view, nagu ma olen alati teinud.


Mulle pole eesti keel kui selline kunagi meeldinud. Sa võid väljendada sellega kurbust, tõsimeelsust või sügavamõttelisest, aga eesti keelest ma pole kunagi suutnud välja lugeda rõõmu - puhast rõõmu. Ilmselt on see individuaalne, sest inglise keelega on mul teistmoodi. Sealt ma suudan rõõmu välja lugeda, kuid nagu midagi muud jääks puudu. Eesti keel tundub üldse kuidagi kuivana.. toorena. Ehk on asi lihtsalt selles, et ma ei oska eesti keelt?


Ma kohe üldse ei talu, kui horoskoop räägib mulle, et mul läheb halvasti ning siis tuleb välja, et tal oli õigus..


Ma tean, et ma ei nuta kunagi. Või noh, pole väga väga (väga?) ammu nutnud. Aga täna juhtus lihtsalt midagi nii toredat, et ma ei suutnud enam ennast vaos hoida ja.. pisar tuli lihtsalt silma.