Olen aastaid üht paberit ma kandnud taskus...

... nimesid sel tõmmanud maha.
Tundub, et mu oma vastutus.

Nii... Norrast elusana tagasi jõudnud ja peaks midagi kirja panema siia. Sain reisi ajal vist lõplikult aru, mida tähendab mõiste "heaoluriik". Minu jaoks tähendas see seda, et hetkel mil me sõitsime üle Rootsi piiri, tekkis hinges selline heaolutunne. Kõik oli hästi. Enne matka ma natukene muretsesin, et kuidas ma enda põlvega seda reisi üle elan, aga kõik läks tegelikult hästi. Mul olid hästi kanged valuvaigistid igaks juhuks kaasas, aga nendega oli siuke värk, et nad olid üpriski kanged ja kui ma oleks neid päeval võtnud, siis ma oleks väga uniseks muutunud. Ja õhtuti otsustasin alati tabletti mitte võtta. Ajapikku olen õppinud lihtsalt seda valu nautima. Lihtsalt panen silmad hetkeks kinni ja naudin seda omapärast tunnet. Kuigi selline lihase/liigesevalu ei ole eriti mõnus, vähemalt mitte siis, kui ta põlves on. Milline on kõige mõnusam valu? Non-emo mõttes ütleksin, et lõikehaavad ja eriti randme ja käsivarre peal. Aga päka ja näiteks sääremarja peal on sellised kipitavad haavad rõvedad. Ja kui veel edasi mõelda, siis torkehaavad peaksid ka nauditavad olema. Kuigi mul pole eriti tõsisemaid torkehaavu olnud, aga tore on panna korra silmad kinni ja kujutada ette, kuidas näiteks külm tera tungib läbi alakõhu. Tervest kehast käib läbi külmavärin ning keha muutub tuimaks ja nõrgaks. Ainult tera ümber on tunda teravat, piinavat valu. Alguses nagu ei tahakski, et keegi tera välja tõmbaks, aga muidu ju terveks ei saa. Nagu kui mind ükskord ootamatult selja tagant sirkliteraga torgati. Nahakudedest see kaugemale ei jõudnud, aga minu jaoks käis ootamatult tervest kehast värin ja külmus läbi. Tundsin, kuidas adrenaliin voolas. Pea laksis paariks minutiks ära ning kaif oli olla. Mõnes mõttes oli see selline šoki sarnane seisund, ainult, et ma tundsin ennast rõõmsana. Ja kõik see ühest väiksest ripsakast. Muidugi oli see tingitud lihtsalt sellest, et see tuli minu jaoks ootamatult.
Kaldusin nüüd veits teemast kõrvale, aga Norra juures oli hästi tore see hetk, kui jaanipäeval oli räigelt palav. Ma olin T-särgi väel, nautisin päikest ning palavust ja samal ajal pildistasin, kuidas Anu lumememme ehitas. Ma polegi vist varem näinud jaanipäeval lund, lumememme ehitamisest rääkimata.

Aga lühidalt reisi kokku võttes: Norra oli päris uipo.