Minu tunniplaan

Esimene tund.

Inglise keel

Anti esimest korda kodust tööd,

mul tuli meelde alles keset ööd.

Õnneks sain kähku tehtud.

Nüüd häppi, väike chill,

väike kill ja väike grill.

Olen ikka veel nii unine,

silm ikka veel nii lumine.

Ajalugu
Meie elu olemus
on meie mõtete tulemus.
Suurvürst Ivan Neljas,
tuntud nimi,
järelikult ei elanud näljas-
nagu ülejäänud inimkond.

Bioloogia,
miks ta ikka veel seletab seda?
Me õppisime seda juba 9. klassis,
tunnen nagu tühjalt lakke ma passiks.
Ärkvelolek on ikka veel väike,
õues ei sära ju isegi veel päike.
Miks ikka veel kuulama ma peaks?
Jookseks ära, põgeneks ja põikleks.
Kui vaid saaks.

Juba algaski kehaline,
Ma olen täiesti siin,
kuid mu kohalolek
on kehaväline.
Hüppame üle hobuse,
nagu hüppaks vastu valli.
Kunagi mulle see meeldis,
kuid enam seda ei salli.

Esta,
no kaua võib see kesta?
Silm vajub raskelt kinni,
nagu oleks tal turse.
Ja juba kostubki hääletult,
suust tulev norse.
Kauguses kajab õpetaja hääl,
kostub mulle nagu morse.
Ükslühike, E.
Kolmlühikestjapikk, V.
Rohkem ma ei oska.
Räägib see uinutav kaja ehk Vildest?
Ei, jutt käis eelmise kirjandi hindest.
Ja siis jälle see lummav hääl hell:
päästekell.

Keemia,
triklorotsükloheksüül,
Miks olen jälle siin?
Vist minu omal süül.
Just nagu mustauk,
käib järsku Suur Pauk.
Sünnin uuesti.
Sünnin uuesti
ja üha uuesti.
Kuni lõpmatusse hajun.

Vahetund.
Jälle sina siin!
On see siis jälle uni?
Ei, sa lausa elad ju siin-
õhtust hommikuni.
Tänaseks ongi juba
üksaastakakskuud
ja kümme päeva.
Ära saa valesti aru,
ma olen rõõmus,
isegi kui tuim näen ma.
Ja loodan, et naeratad ka sa.
Aa, kell helises, ma pean tundi minema,
sorri.
Kunagi näeme veel ehk.

Matemaatika,
siia tulla ma ei tihka.
Logaritm ja asümptoodid,
jooksevad silme eest läbi
nagu häkkeril koodid.
Sügavaim eksistentsi tähendus:
kõik inimesed otsivad lähedust.
Mõned leiavad selle numbritelt,
elu mõte ongi ruutjuur kolm.


Lõppenud on kool.
Posti otsas helendab,
näitab kodusuunda nool.
Silme ees vilguvad aatomid:
naatriumkloor.
Läbi nagu hoor.
Peas on üks ainuke soov:
seda siin ei maini.
Peagi koduteest läbitud,
peaaegu juba pool.
Kannab aina edasi mind vool.
Juba kodu ukse ees,
lõpp on vist sellel lool.
Aa ei, oot. Deem.
Mul on ju näidendiproov!

Tommorow's just a day away.