Santa Claus has the right idea. Visit people once a year.

Minu jõulupäev oli üpriski lihtne. Päev otsa olen lugenud igasugu jõuluteemalisi jutte ja postitusi, kuulnud palju "Kauneid jõule" ning vastanud päris mitu korda "Teile ka". Aga ma pole veel kellegile jõudnud jõule soovida, sest ma ei näe pointi, aga siit see tuleb "KAUNEID JÕULE, KAUNID INIMESED!" 
Jõulud, kui sellised, mulle tegelikult isegi meeldinud, kuigi kodus on tavaliselt närviline õhkkond ja palju tõmblemist mõttetute asjade pärast, aga ma elan selle üle. Hommikul tõusin üles, pea ja kurk valutasid kohutavalt, ma ei suutnud rääkida, pigem tegin ainult karumöirgamist. Passisin arvutis; tegin kõike, mida paanitsevad inimesed käskisid mul teha (chill down, it's christmas), mängisin guitar heroga jõululaule ja lõpuks läksin sauna. Kell 8 õhtul sain süüa, sest siis hakkas uhke jõuluõhtusöök. Väga palju ma süüa ei tahtnud, sest mul on kurk nii haige, et igakord on kohutavalt valus neelatada. Sõin kõhu minimaalselt täis ja siis lihtsalt istusin ja ootasin, mil teised söömise lõpetavad.
Siis hakkas mu vend kokteile tegema. Igasugu margaritasid, tequila jooke, ja tema specialit. Ja lõpuks saabus kätte see hetk, mil jõuluvana pidi kohale tulema. Ja muidugi olen mina iga aasta see, kes paneb hommikumantli selga, sussid jalga ja läheb ukse taha kella laskma ning jõuluvana mängib. Vennaga improviseerisime kingi saamiseks luuletust koos, kuigi ma eriti ei suutnud seda teha. Siis lugesin veel paar lühikest luuletust ja kui ma enam neid ei suutnud ka lugeda, siis otsustasin midagi lihtsamat teha ja mängisin ühte lugu klaveril kuni vend karjus, et "aitab juba!"
See aasta olid jõulud selle poolest eriline, et mu vanaema ja tema mees - soomlane, olid meil ka külas. Soomlane luges mingit soomekeelset luuletust ja "laulis". 
Kingitusteks sain ma uue hiiremati (mille üle ma olen räigelt häppi), kaks rätikud, riideid ja euro stardipaketi, milles on sees kõik tulevased eesti euromündid (ma nägin neid täna esimest korda). Ja ausalt öeldes, ma oleksin olnud ilmselt sama rõõmus ka ilma kinkide saamiseta, ma pole nii kommertslik inimene.
Pärast kinkide avamist tegi mu vend uued kokteilide ringid. Ma olin seekord ainuke, kes osa võttis. Ja nüüd on selline tunne, et kui ma praegu magama läheks, siis hakkaks karusell ka pihta. Võib-olla ei tasu teiste kokteile ise ära juua, võib-olla aitas sellele kaasa ka see, et mul pea valutab ja ilmselt on ka palavik. Aga see ei loe. Loeb see, et on jõulud.


Ja nüüd ma tunnen uhkust, et ma sain seda sügavat jõuluauku täita veel jõuluteemalise jamaga. Sest varsti me isegi ei mäleta, et jõulud olemas on.
Ning täna õhtul ilmselt võtan rahulikult, passin kodus ja ei lähe mitte ühelegi peole.




Did you ever notice that life seems to follow certain patterns? Like I noticed that every year around this time, I hear Christmas music.