Sissejuhataval videol ei ole tegelikkuses postitusega midagi pistmist. See on siin lihtsalt selleks, et muuta atmosfääri humoorikamaks ja sümboliseerida ideaalset valentinipäeva meeleolu. Aga süviti ma rohkem ei langeks, pigem räägiksin sellest, miks ma täna öösel vaid poolteist tundi magada sain...
...Kõik see sai alguse eile öösel, kui ma otsustasin magama jääda ja heitsin voodisse pikali (lihtne ja loogiline, kas pole?). Olles üritanud juba tund või poolteist magama jääda, häiris mind üks sügelus jala peal. Sügasin seda, aga see ära ei läinud, mõtlesin, et ehk unesegasena kujutan seda vaid ette. Kuid see rõve sügelemine ei kadunud ära. Varsti sügeles terve jalg ning kõht ka. Üritasin mitte sügada, sest teadsin, et see ajab asja hullemaks ning proovisin lihtsalt seda sügelust ignoreerida ja magama jääda. Kuid edutult. Kui kell oli juba 4 läbi, oli mul kopp ees, tahtsin juba magama jääda ning peas kahtlane küsimus, et miks ma üldse sügelen? Esimese asjana tuli mõttesse, et äkki on voodis kirbud. Kuid siiski, voodis mul kirpe ei ole, esimene mõte jääb ikka lolliks mõtteks. Kõndisin siis vannituppa, panin tule põlema ja siis avastasin, et mul on terve keha laiguline. Umbes sellised laigud nagu kõrvenõgest puututades tulevad, ainult palju-palju suuremad, sellised saarekujulised laigud ning terve mu keha oli neid täis. Kõhu peal olid veel eriti kahtlased suured, nahast väljaulatuvad laigud. Näo otsaesine oli täiesti tumepunane ning laiguline, mõtlesin, et niimoodi ma küll homme kooli minna ei saa, veel vähem sügeledes. Mõtlesin, et äkki mulle on mingi nahahaigus tulnud, aga, vaevalt. Pigem on tegu allergianähtusega, kuigi mul pole ühtegi sellist allergiat kümmekond aastat olnud. Läksin kööki, tõmbasin allergiatableti alla ja läksin tagasi voodi. Raske oli magama jääda, sügelesin üleni, isegi peanahk sügeles rõvedalt ja kui ma oleks seda korralikult süganud, siis ma oleks endal hakanud juba juukseid välja hõõruma. Keha oli üldse väga rõvedalt laiguline. Kätt üle libistades oli tunda, kuidas laigud on nahast palju kõrgemal. Tükk aega siplesin ja vehklesin voodis, üritasin mitte kratsida neid. Kui kell oli kuus läbi, siis õnnestus mul ka lõpuks magama jääda. Eriti sellest abi polnud, sest äratuskell helises niikuinii varsti.
Aga õnneks, kui ma üles tõusin, siis olid kõik need laigud kadunud ja sügelust ka enam ei olnud, isegi nägu oli enamvähem täitsa korras. Aga ma ei kujuta ettegi, millest mul siuksed allergilised nähud järsku võisid nii ootamatult tekkida. Mõtlesin, et ma olin eelmine päev teinud ju keemia õpetaja kingitud šokolaadi lahti, kes teab, missuguseid erinevaid kemikaale see täis on, hehe. Ei, aga tegelt ma arvan, et see võis olla uus seep, mida ma dušši all kasutasin. Igastahes ma täna eriti ei julgenud süüa samu asju, mida ma eile sõin. Nii igaksjuhuks. Aga seda šokolaadi sõin ikka. Niiet, kui see ongi kemikaale täis, siis täna tuleb veel üks magamata ööd täis sügelust.
 |
Unless it's drawn by repetition. And if you win too often, You'll soon have to play it alone. |
0 kommentaar(i):
Post a Comment